Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Selle raha – kokku 936 miljoni euro – eest peame seitsme aasta jooksul saavutama Eesti jaoks suurima võimaliku kasu nii põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisel kui ka maaelu jaoks laiemalt,“ ütles Seeder. „Eestile on vaja nii tugevat suur- kui väiketootmist, aga ka seda, et põllumajandusest vabaneval tööjõul oleks oma kodukohas tööd ja maapiirkonnad ei tühjeneks veelgi. Samuti on arengukavas väga olulisel kohal keskkonnamõjudega tegelemine.“

„Selge on see, et me ei lahenda maaelu arengukavaga kõiki regionaalprobleeme – see peab toimuma koostöös teiste ministeeriumide ja fondidega,“ sõnas Seeder.

Seederi sõnul on ettevalmistatavas maaelu arengukavas aastateks 2014-2020 tagatud senisest parem juurdepääs investeeringutele olenemata suurusest kõigile põllumajandustootjatele. „Juurdepääs maaelu arengukava vahenditele saab olema senisest perioodist avatum, kuid ka eesmärgipärasem. Kuigi huvigruppide soov tagastamatu abi järgi on nähtavalt suur, ei saa maaelu arengukava käsitleda konsensusliku rahajagamisena – see peab täitma terviklikumaid eesmärke,“ ütles Seeder.

Maaelu arengukava 2014-2020 määratleb Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil Eestis liidu ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavad valdkonnad ja meetmed. 936 miljoni euro suurust arengukava rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (75%) ja Eesti riigieelarvest (25%).

MAK 2014–2020 fookuses on teadmussiire, keskkonnasõbralik, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik toidutootmine ning mitmekesine maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond. Arengukava ettevalmistamist alustati 2011. aastal ja sellesse on olnud kaasatud ligi 60 organisatsiooni.

Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõu tuleb juhtkomisjonis, riigikogu maaelukomisjonis ning valitsuses uuesti arutlusele septembris.