Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Rukkimaarjapäeval näidatakse muuseumi põllul rukki lõikust sirbi ja vikatiga, seotakse rukkivihke ja tehakse rukkihakke ning demonstreeritakse rukkilõikust kombainiga,“ rääkis muuseumi direktor Merli Sild. Toimub ka rukkitoitude konkurss, kus saavad osaleda kõik huvilised ja kuhu oodatakse toite, mille üks komponent on rukis.

Mõttetalgutel rukki kasvatusest Eestis ja Euroopas arutletakse, millises seisus on Eesti kohaliku sordi Sangaste kasvatamine ning milline on rukkikasvatuse üldine seis Eestis ja Euroopas. Lisaks antakse kõige rukkisõbralikumale ajakirjanikule üle preemia  „Kuldse rukkivihu laureaat".

Rukkimaarjapäeva – 15. august – teatakse ka kui rukkiemapäev, külvimaarjapäev, rüamaarjapäev. Maarjapäevi on meil neli: paastukuu paastumaarjapäev, heinakuu heinamaarjapäev, lõikuskuu rukkimaarjapäev ja mihklikuu ussimaarjapäev. Rukkimaarjapäev on keskne rukkikülvi tähtpäev. Esmakordselt peeti rukkimaarjapäeva Eesti Põllumajandusmuuseumis 2006. aastal koostöös Eesti Rukki Seltsiga.

Eesti Põllumajandusmuuseumist

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud. 27. juunil 2013 avati uued ekspositsioonid „Lina meie igapäevaelus“, „Linnukasvatus Eestis“ ja põllumajandustehnika