Loodusvägi toetab pigem talunikke kui apteeke

Mahetootja OÜ Loodusvägi usub, et nii eestlaste seas kui ka maailmas tervikuna on looduskeskne lähenemine ning mahetoodete väärtustamine kasvav trend.

Kodumaine mahetootja OÜ Loodusvägi seevastu usub, et nii eestlaste seas kui ka maailmas tervikuna on looduskeskne lähenemine ning mahetoodete väärtustamine kui hea tervise üks alustest selgelt kasvav trend. Tõsi – Skandinaaviaga sarnasele tasemele jõudmiseks võib meil kuluda ettevõtte juhtide hinnangul veel kuni kümmekond aastat.

Aastal 2008 olid ettevõtte loojad ja tänased juhid Ahto Vegmann ning Kristjan Õunamägi tegevad hoopiski logistikavaldkonnas – Ahto Elionis, Kristjan DHLis. “Omavahel ei sidunud meid toona suurt midagi, peale asjaolu, et keskkoolipäevil olime õppinud ühes koolis, kuid erinevates klassides ja kokkupuude tegelikult puudus,” räägib Õunamägi.

Ühised põhiväärtused. Ühel päeval astus Kristjan Ahto toonase tööandja kontorisse sisse, et tutvustada DHLi teenust, mille müügiga ka toona ametis oli. Muu tööjutu käigus küsis Kristjan Ahtolt: “Kaua Sa muidu seda palgatööd siin teha kavatsed? Kas see on see, mida Sa tegelikult teha tahad?”. See küsimus vallandas mõlemas teatava sisemise retoorika, mille käigus jõuti elu põhiväärtusteni ning omavahelise tõdemuseni, et lisaks soovile midagi ka ise ära teha, jagavad nad viite olulist vastust küsimusele “mida ma oma elult tahan” – olulisemate ootusena oma elule nägid mõlemad head tervist, vabadust oma elu ise kujundada, küllust, armastust ning elurõõmu. Hakkajad noored mehed mõistsid, et tegelikkuses on elul neile palju enamat varuks kui võrdlemisi ühetaoline palgatöö. “Küsimuseks oli meis pigem usk iseendasse ja usk, et ka ise võib midagi südamega teha.”

Ei läinud kaua aega, kui mõte tervisest kui väärtusest võttis konkreetsema pöörde. “Meil mõlemal olid lapsena omad terviseprobleemid – Kristjan oli sageli haige, mind aga kimbutas tihti allergia,” jätkab Vegmann. Nii oli ühine pidepunkt leitud ja pea oli ka selge, et puhas toit ning seeläbi nii iseenda kui ka kaasmaalaste tervise edendamine on midagi, millega siduda oma edasine elu.

Esimene mõte oli maheküpsised ning selle ideega pöörduti üsna kiirelt ka veterinaar- ja toiduameti poole, mis sest et kummalgi ei olnud kuigi selget ettekujutust, millised need olla võiks. “Kuid oluline oli mõte ja tahe ja see oli tugev,” tähendab Õunamägi. Ilmselt oli saatusel noorte meestega samuti oma plaan, sest üsna pea viis juhus neid kokku toitumisspetsialist Lüünega, kes oli toidumaailmaga aastaid tegelenud ning kel oli ettekujutus. Ettekujutus ja retsept maheküpsistest, mis ootasid alles loomist. “Temas oli kõik see, mis meil puudu oli - know-how.” Algus oli tehtud ning OÜ Loodusvägi oli sündinud.

Mustikaglögist sai hitt. “Edasi läks kõik väga kiiresti. Pakkusime end oma tooteid müüma Tallinna Jõuluturule, ning aega oma toodetega valmis saada oli täpselt kaks kuud. “Nii kujunes Loodusväe pioneertooteks hoopiski mahedast külmpressitud mustika- ja mustasõstramahlast glögi, mille algne variant valmis Kristjan Õunamägi koduköögis ning millest kujunes nii Jõululaadal kui ka edaspidi tõeline hitt,” räägib Õunamägi. Glögile lisati kodumaist mahedat metsamett ning traditsioonide säilitamiseks lisati ka kaheksa erinevat vürtsi, mille tarbeks pöörduti välismaiste mahetalunike poole.

Et paljud laadakülastajad soovisid head jooki ka kaasa osta, tuldi Jõululaadal mõttele pakendada glögi edaspidi ka klaaspudelisse.

Edasi tulid juba uued ja uued ideed, koostööd alustati Eesti Maaülikooli juures tegutseva Polli Aiandusuuringute Keskusega, kes aitas tootmisega, Pollis on ettevõtte tootmine tänini. Glögi tootmisel jäi kasutamata osa marju, marjade kestasid ja seemneid, nii lisandusid tootevalikusse mahedad ja suhkruvabad täismahlad, mahlajoogid ning marjapulber, millest valmistatakse tatrajahuga segatuna gluteenita ja suussulavaid küpsiseid ning metsameesegusid. “Marjapulber on tänaseks kujunenud omaette tootegrupiks, millel näeme suurt potentsiaali kui meie oma unikaalsel toiduainel, mis siinses põhjamaises kliimas kasvanud. Tänaseks on olemas mustika, mustasõstra, jõhvika ja pohla marjapulber, mida saab lisaks küpsiste valmistamisele lisada toidu väestamiseks nii smuuti, pudru kui ka toorjuustu sisse, seda annab segada nii jogurti kui kohupiimaga, ka on see kasutatav marinaadides,” räägib Vegmann.

Tänavuse uuendusena lahjendati seniseid täismahlu, lisades neile indiaanisuhkrut – teadaolevalt kõige vähem töödeldud suhkrut. Mahlajoogid rändasid poelettidele loodussõbralikus klaaspudelis.

Eduka koostöö tulemusel Taali mesilaga pakendati mahe metsamesi purki, sellele lisati marjapulbrit, mille tulemusel valmis unikaalse koostisega meesegu.

Kõige uuem toode Loodusväe sortimendis on tänavu loodud toortoidu sari – kuni 46kraadises dehüdraatoris valmivad omalaadsed toornäksid, mille vitamiinisisaldus on võrreldav värskete marjade või puuviljade omaga.

Toetavad kodumaist. “Üldiselt on meil põhimõte, et igal võimalusel maksimaalselt ära kasutada ja väärtustada just kodumaist mahetoorainet,” sõnab Vegmann.

Kuigi mahetootjaid, mahetoidu valmistajaid ja -maaletoojaid tundub olevat Eestis ääretult palju, näeb Õunamägi siinsel turul veel palju kasvuruumi. “Ökoturg on tegelikult täiesti täitmata. Meie suurim rikkus on meie puhas rikkumata loodus, viimasega koos sõbralikult toimides oleme tegelikult väga, väga rikas riik,” nendib Vegmann. “Teadaolevalt on ju näiteks Taanis metsadega kaetud ala vaid 5–7 %, meil aga on metsade all pool riigist. Euroopas on palju riike, kus isegi metsamustikad on haruldus, sest metsa lihtsalt on sedavõrd vähe,” lisab Õuna¬mägi mõtlikult.

Kõik Loodusväe tooted on välja töötatud koostöös toitumisterapeutidega, pakendite puhul on lähtutud keskkonnasõbralikkuse printsiibist. “Kasutame vaid klaastaarat ning taaskasutatud paberist valmistatud ning loodussõbralike trükivärvidega paberpakendeid, mis kannavad Rohelise Trükise märgist,” märgib Vegmann.

Mõlemal noorel mehel on kokkupuude maaeluga lapsepõlvest – Ahtol on maakodu Viljandi¬maal, Kristjan on aga ise pärit Põltsamaalt. Tõsi, suurema osa hilisemast kooliajast on nad käinud siiski Tallinna koolis.

Päris alguses osteti marju kokku edasimüüjailt, kuid tänaseks on välja arendatud süsteemne koostöö mahetalunikega, kellelt marjad otse ostetakse. “Pooldame igakülgselt läbipaistvat süsteemi, ostame tooraine vaid väga hoolikalt valitud talunikelt jt partneritelt, kelle tooraine päritolus saame tõeliselt kindlad olla. Koostöö alguses oleme üldjuhul taludes kohapeal tutvumas käinud, et saada kinnitust, et väidetav mahekaup seda tõepoolest ka on,” sõnab Vegmann. Pollis asub ka mahe mustasõstraaed, kust suures osas Loodusväe tootmises vajaminevad kultuurmarjad valmivad.

Veel on noortel meestel põhimõte, et nende tegevus peab maksimaalselt toetama maaelu edendamist. “Tahame oma tööga anda võimaluse eeskätt just maapiirkonna ettevõtetele ja inimestele, et elavdada kõigiti maaelu,” märgib Vegmann.

Säilivad ka säilitusaineteta. Vegmanni kinnitusel säilivad mahedad toormahlad ning muud toortooted tegelikult vastupidi levinud eelarvamusele üllatavalt hästi. “Eks me kõik mäleta oma lapsepõlvest, kuidas meie vanaemad jõhvikaid ja pohli purki panid, sageli tehti seda isegi ilma igasuguse suhkruta, rääkimata mingitest säilitusainetest. “Mustikas näiteks sisaldab ise niivõrd palju antioksüdante, et ühtegi muud säilitusainet mahl ega ka metsmustika-mustasõstra glögi täiendavalt ei vaja.”

Nii Vegmann kui ka Õunamägi on seisukohal, et tegelikult on suurem osa Eestimaa koduaedades kasvavatest maasikatest, sõstardest või õuntest oma olemuselt tegelikult mahedad – “Ei ole kuigi sage, et koduaedades kasutataks mingeid sünteetilisi mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid vmt, neid kasutavad ikka vaid suured aiandid. Seetõttu on meie mahetarbimine ikka tegelikkuses kordades suurem, kui turu-uuringud on kajastanud.”

Vastsete uuringute kohaselt on kogu mahe¬kaupade turu osakaal tervest toidukaupade tarbimisest vaid 1%. Taanis seevastu on samalaadne protsent 7,2. “No minu hinnangul peaks hoopis mittemahedad tundmatuid lisaaineid sisaldavad kaubad olema spetsiaalse märgistusega – mahetooted peaksid olema loomulikud ja poes hõlpsalt leitavad,” täheldab Vegmann mõtlikult.

Ta on seisukohal, et tarbija eelistatus võiks olla siiski kodumaise kauba kasuks. “Kui tarbime Poola tomateid, ei tee see meie oma riiki ega meid endid rikkamaks. Private label’-ite puhul ei tea me toidu taustast mitte midagi – kõik on anonüümne…” Loomulikult on viimased kordi odavamad, kuid tuleb mõista, et see odav hind tuleb enamasti kellegi või millegi arvel. Seda siis nt oma tervise, töötaja või keskkonna arvel.

Alates 2011. aastast ekspordib OÜ Loodusvägi oma toodangut Skandinaavia maadesse – Soome, Rootsi ning Taani, läbirääkimised käivad müügi asjus ka Norra turule. “Tänaseks on saavutatud püsiv koostöö Soome, Rootsi ja Taani mahedistribuutoritega. Rootsi suuremad mahepoed on varustatud meie mahladega ja esmakordselt selle aasta jõulude ajal on metsmustika-mustasõstra glögi ning meie uued mahedad piparkoogid müügil Soome Prismades ning suure tõenäosusega ka Taani suurketis Dansk Supermarketis,” ütleb Õunamägi. Nende kaup loob Skandinaavias elevust ja sealne tarbija oskab seda hinnata.

Õunamägi soovitab teistel Eesti tootjatel, kes soovivad oma kaupa eksportida, rääkida esmalt kohalike maaletoojatega. “Otse poe jutule minek võib logistilistel põhjustel saada kohe takistuseks,” teab ta.

Koduturul on Loodusväe kaup saadaval Selverites, Prisma kaubanduskettides, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Stockmannis, Solarises ning kõigis suuremates ökokauplustes. “Biomarket, Mahemarket, Ökosahver,” loetleb Õunamägi.

“Rõõmu teeb, et on olemas ettevõtteid, kes odava importkauba asemel eelistavad ärikingitustena meie oma kodumaiseid ja keskkonnasõbralikke tooteid,” täiendab Vegmann.

Tavatoodetest sageli tuntavalt kallimat hinda põhjendab ta asjaoluga, et mahedale tootmisele kulub enam tööaega ning ka kvaliteetsemat toorainet – näiteks 7 kg mustikapulbri saamiseks kulub koguni 100 kg värskeid mustikaid, poole liitri täismahla saamiseks aga 1,1 kg marju. Vegmanni hinnangul seisneb nende kui ettevõtte olulisim väärtus mahe¬talunike töö õiglases tasustamises, käsitöö kaudu tootesse minevas isiklikus väes, tooraine kõrges kvaliteedis ja hoolivas suhtumises keskkonda.

“On ütlemine, et võid valida, kas maksta kohe pisut rohkem kohalikule talunikule tema käest toitu ostes või aastaid hiljem apteekrile,” lisab ta.

Ökoloogiline mõtteviis elustiiliks. Puhtast toidust ja keskkonnast peavad mehed lugu ka oma igapäevaelus ning kindel koht nende elus on suhtumisel “parim ennetusravim on õige toitumine”.

“Kindlasti pooldame looduslähedast eluviisi nii palju, kui see linnakeskkonnas üldse on võimalik. Usume, et see algab pisikestest valikutest: kõikvõimalikud puhastusvahendid nii kodus kui kontoris on loodussõbralikud, toit tuleb turult, mahepoest, maa¬kodust või ka tavapoest, kuid toote sildiga põhjalikult tutvudes ning veendudes, et see sisaldaks võimalikult vähe lisaaineid. Kontorimööbel ja arvutid on korduskasutuses, suvisel ajal sõidetakse tööle rattaga. Isiklikult pesen pead ka näiteks pigem munaga,” lisab Vegmann. “Teistmoodi ei saagi sellist ettevõtmist ajada, kui ise ei oma elule neidsamu väärtuseid!”

Nii Õunamägi kui ka Vegmann toonitavad, et Eestis on tegelikult palju mahetooraineid, mille osas on turg peaaegu olematu, näiteks nagu mahemunad, mahevõi, mahedad köögiviljad. “Mune toodetakse mahedalt küll, kuid tootmiseks sellest paraku ei jätku,” kinnitavad mehed kui ühest suust. “Ootame huviga uute mahetootjate turuletulekut.”

Tasub teada

• OÜ Loodusvägi

Loodusvägi on esitatud osalema konkursil “Parim mahetoode 2013”

Loodusvägi osaleb oktoobris teist korda Rootsis Malmös toimuval Skandinaavia suurimal mahemessil Natural and Organic Products Scandinavia 2013

Pioneertootega mahe metsmustika-mustasõstra glögi osaletakse tänavusel Tallinna Jõuluturul juba kuuendat korda

Aastal 2011 oli Loodusväe poolt valmistatud glögi hinnatud Eesti Vabariigi presinendiproua kinkekorvi sobivaks

Loodusvägi on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige

Kommentaar

• Loodusvägi täitis hästi vaba turuniši

Kristiina Singer, toitumisnõustaja

Kohtusin Ahtoga MTÜ WWOOF Eesti (vabatahtlikud Eesti mahetaludes)

5. aasta sünnipäeval, kus leidsime kiiresti ühise huvi tervisliku toitumise teemal ning vahetasime kontakte võimalike ideede ja koostöö arendamiseks. Mõni aeg hiljem olin just katsetamas erinevaid toortoidu küpsiseid lasteaias, kui Ahto helistas ja uuris, et mida ma arvan toortoidu näkside retseptide väljatöötamisest. Loomulikult olin ma huvitatud, sest puutudes toitumisnõustajana igapäevaselt kokku tervisliku toitumise teemaga, tean, et tervislike alternatiivide valik meie kaubanduses ei ole just väga suur.

Koostöö Ahto ja Kerttuga Loodusväest on olnud väga meeldiv. Täiesti uus kogemus, kui inimlik ja teineteisega arvestav võib olla koostöö ühe ettevõttega ka ilma lepingute jms bürokraatiata, lihtsalt inimlikkuse tasandil. Minu arust on väga õnnestunud firma nimi – Loodusvägi, mis viitab looduse ja loomulikuse jõule meie elus ja on väga hästi tasakaalus nii nende toodete strateegia kui ka suhtumise ja suhtlemisega.

Mis puudutab Eesti mahekaubandust võrreldes Skandinaavia või ka Saksamaa omaga, siis ma arvan, et nii kiiresti me kahjuks seda taset ei saavuta. Takistuseks on nii tarbija teadlikkus kui ka ostujõud, sest mahetooted on kallimad, kuna ühtegi head asja ei ole võimalik odavalt toota.

• Sihikindlad ja õpihimulised mehed

Aili Taal, OÜ Taali Mesila omanik

Kohtusime aastaid tagasi, täpselt ei mäletagi, millal. Ahto oli mett tellinud ja nii me kohtusime.

Lähtume põhimõttest “Räägi inimesega!” – seda reeglit järgides on meievaheline koostöö hästi sujunud. Iga aastaga on koostöö arenenud kasvavas suunas. See aasta on pisut eriline selle poolest,et üritame koostööd arendada uusi tooteid turule tuues. Me ei tea nende kõiki tegemisi, aga oma valdkonnas on nad tegutsenud vähehaaval õppides, suurema kärata ja sihikindlalt.

Arvame, et nii OÜ Loodusvägi kui OÜ Taali Mesila on nendes koostegemistes palju õppinud ja arenenud. Võib-olla kümne aasta pärast, mitte enne. Väga palju sõltub ka, kuidas majandusel tervikuna läheb.

 

Osale arutelus

  • Kairi Oja

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised