Padar: keskkonnanõuetega nõustumine tõi meile raha

Padar ütles Põllumajandus.ee seminaril esinedes, et sõltub ainult meist endist, kas suudame eraldatud rahale ka projektide kaudu kasutust leida.

Veidi vähem kui üks triljon eurot läheb toetuste jagamiseks EL liikmesriikide vahel. See moodustab ainult ühe protsendi Euroopa Liidu SKT´st. Raha jagatakse viie prioriteetse valdkonna vahel, millest 37% läheb põllumajanduse toetuseks. Varasemalt eraldati 42% ja vähenemine sunnib Padari sõnul saadikuid tulistele vaidlustele. Turvalisus ja kodakondsus valdkond saab 2% kogusummast ja globaalne Euroopa 7%. Haldusvaldkonda eraldatakse 6% ja arukas ja kaasav majandus 48% toetuste eelarvest.

„Toetuste jagamisel on Eestisse tuleva osa suurus 5,9 miljardit eurot ja sõltub ainult meist kas oskame ja tahame kirjutame projekte, et meile eraldatud raha kasutusele võtta,“ ütles Padar esinedes. Padari loodab, et hiljemalt oktoober- november kirjutavad vastavatele kokkulepetele alla EL parlament ja nõukogu. „Kindel seisukoht on, et liikmeriikidele ei anta iseseisvalt õigust teha populistlikke otsuseid kuidas peale maksta põllumajandustootjatele. Üht, kogu liitu hõlmav poliitika peab olema põllumajandustoetuste määramisel aluseks,“ oli Padar veendunud. „Saadikud tegid 8000 ettepanekut, et korraldada ühtset põllumajanduspoliitikat.“

Prioriteedid, millele peavad vastama toetuste kõlbulikud tegevused on sõnastatud järgmiselt: aidata edendada tööhõivet, säilitada ja toota keskkonnahüvesid, võidelda kliimamuutuste vastu ja hallata (põllumajanduses kasutusel olevat) territooriumi.
Hea uudisena tõi Padar välja, et Eesti saab jätkata hektaritoetuste senise süsteemiga SAPS, mis kehtib 2020 aastani. Otsetoetused kasvavad Eestile 2019 aastaks 75%ni.
Üks seatud eesmärkidest mida põllumajandussektori ettevõtted peavad arvestama on rohestamise põhimõte. Padar selgitab, et termin hõlmab bioloogilist mitmekesisust, eesmärgiga sundida põllumehi jätma kasutamata üht osa (7%) oma põllumajandusmaast. „See on olnud üks verisemaid debatte Euroopa Liidus. Rohestamise kohustus oleks alanud 3 hektarist põllumaast, see jäi nüüd alates 10 hektarist. 10-20 hektari omanikel on kahe kohustuslikku kultuuri ja 20-30 hektarit 3 kohustuslikku kultuuri kasvatamise nõue,“ ütles Padar. 15 hektarist alates on bioloogiliselt mitmekesine 2017. aastaks 5% pärast seda 7% maast. „Rohestamist ei tule kasutada kui metsamaad on üle 50%. Usun, et sõnastusse tuleb see valla tasemel, täpse sõnastusega alles tegeleme. Praegu täpsustatakse koefitsiente millega määrata, kui palju tootja maades esineb bioloogilist mitmekesisust, näiteks hekki arvestatakse palju suurema koefitsiendiga kui tavalist võsa,“ selgitas Padar. „Püsirohumaad peavad säilima, ainult 5% võib neid ümber muuta.“

Sõnavõtus arutles Padar kui palju rohestamise ettepanek toetab keskkonnakaitset. „Kui põllumehed poleks nõustunud keskkonnakaitse olulisusega poleks seda 37% meile antudki,“ usub Padar. „Keskkonna teema ei tohi devalveerida ühtset keskkonnakaitse põhimõtteid, see ei tohi muuta narruseks, peame küsima kus on efekt keskkonnale, terve mõistus peab säilima,“ ütles Padar lõpetuseks.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised