Mahetoetused lähtugu avalikust huvist

Toodetud mahetoodangu mahedana turulejõudmisel on mitu takistust, mida ei saa lahendada vaid tootjad ise. Ei saa eeldada, et mahetootjad ise rajavad ka kogu töötlemise.

Ka tavatootjad ei töötle valdavalt oma toodangut ise. Näiteks suurem osa liha ja piima müüakse mittemahedana selle tõttu, et pole ettevõtteid, kes toodangu mahedana ka töötleks ja turule viiks. Tööstusettevõtted pole mahetoodangust huvitatud väikeste koguste, kõrgendatud kontrolli, suurema töötlemiskulu ja paberimajanduse tõttu.

Mahetootjate saagikus on küll enamasti väiksem kui tavatootmises, kuid see ei tule ainult mahepõllumajanduse kui tootmistüübi omapärast. Pealegi asuvad mahemaad tihti väheviljakatel või põlluharimiseks vähem sobivatel maadel. Väide, et mahetoetust makstakse suures osas ettevõtetele, kes õieti midagi ei tooda, pole samuti õige: tavatootjatel on tunduvalt suuremad võimalused toetusõigust n-ö teeselda, sest kui nende puhul kontrollib PRIA olenevalt toetusliigist vaid 1-5% ettevõtetest, siis põllumajandusamet kontrollib igal aastal kõiki mahetootjaid. Mahetootjate organisatsioonid pole ka ise kindlasti huvitatud sellest, et mahetoetus läheks neile, kes midagi ei tooda.

Mahetootmine vajab rohkem pinda juba sellepärast, et kogu maheloomakasvatuses vajaminev sööt toodetakse Eestis ja maheloomi karjatatakse. Samas intensiivtootmises söödetakse loomadel imporditud soja ja maisi (ehk need hektarid asuvad sageli teisel pool maakera) ning järjest suuremat osa loomi ei karjatata rohumaadel.

Toetuste maksmisel tuleks lähtuda avaliku huvi printsiibist. Kas avalikkuse huvides peaks olema toetada maksumaksja rahaga intensiivtootmist, kust satub loodusesse erinevaid keemilisi ühendeid, mis jäävad keskkonda ning saastavad loodust, avaldavad kahjulikku mõju veekogudele, nende elustikule ning inimesele? Mahetootmine on töömahukam, saagid on väiksemad ja ohustatud kahjurite rünnetest, kuid tootmine on keskkonda säästvam ja toodang ei sisalda taimekaitsevahendite jääke.

Juba praegu on Eestis mahe hektaritoetuse määr ELi  riikides viimaste hulgas, jäädes alla ka Leedule ja Lätile. 2014-2020 on plaanitud mahetoetuseks 7 aasta peale kokku 85 mln eurot ehk ligikaudu 12,1 mln aastas. 2012. aastal maksti mahetoetust kokku 12,4 mln eurot ehk juba olemasoleva mahepindala puhul oleks toetus mõnevõrra väiksem. Lamba- ja veisekasvatusettevõtetel väheneb toetus uuel MAKi perioodil kuni 40%. Ka segatootmistaludel on ette näha toetuse vähenemist. Näiteks minu talu puhul (segatootmine: teraviljakasvatus ning loomakasvatus, 103 ha maad ja veiseid kokku 90) väheneb mahetoetus 11%.

Soomlased näiteks on seadnud riikliku eesmärgi aastaks 2020 mahemaa osa suurenemise 20%ni põllumajandusmaast (praegu 11%). Jääb arusaamatuks, miks peaks Eesti piirduma praeguse olukorra põlistamisega ja üle 15% kasvu ei soovi.

 

Osale arutelus

  • Tiia Klein

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised