Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 29. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Talupidamist alustati Uudo Mesi vanaisa talumaadel, Maage talus, kohe peale kolhoosi lagunemist. Uudo ise on läbinisti kohalik mees, siinkandis sündinud ja kasvanud ning koolis käinud kohalikus külakoolis. „Hiljem sai käidud Tihemetsa Tehnikumis. Peale sõjaväge tulin kolhoosi tööle, olin autojuht ja kombainer,“ selgitab Uudo.  Perenaine Maile Jaansoo on taluga seotud 9 aastat ja lõpetanud Vinni Tehnikumis raamatupidamise eriala. Kahepeale on Uudol ja Mailel neli last, kesk kõik löövad ka igapäevastes töödes kaasa.

Uus vabapidamislaut on elu lihtsamaks teinud

Maage talul valmis poolteist aastat tagasi uus laut. Talu taastamisest alates on uus laut juba kolmas. Laut on ehitatud PRIA ja SEB Panga abil, investeering oli 1,1 miljonit eurot.  Uue lauda ehitusega koos rajati kaasaegsed hoidlad silole, viljale ja sõnnikule.  Laudas on praegu 117 lüpsilehma ja noorloomad, kokku on karjas üle 200 veise. Lüpsmine toimub kahe lüpsiroboti abil ja loomi söödab söödaautomaat, mida juhib arvuti.  „Karja oleme pidevalt parandanud,  oma veiste järelkasvust jätame alles tervemad ja parandame karja sellega. Meie piim läheb ülepäeviti Põltsamaale E-Piima tehasesse, korraga 5-6 tonni. Selle aasta piimahinnaga oleme rahul aga alati võib parem olla. Selle hinna pealt juba tasub ja jaksab ka investeerida,“ selgitas peremees Uudo.  „Muid loomi meil ei ole, killustumine erinevatele loomadele  oleks liialt aja- ja töömahukas. Praegu on tark teha ühte asja, suuremahuliselt ja siis on asjal ka tasuvust“.

Oma maadel kasvatatu toidab ära karja

Maage talul on maad veidi üle 310 hektari. 100 hektarit  on vilja all ja kogu vili läheb söödaks oma karjale.  „Mul on poolautomaatveski ja sellega teen ise sööda. Kartulit ja porgandit me ei kasvata. Minu vend elab  siinsamas külas ja saan teha temaga vahetuskaupa – juurikad mulle ja piim talle,“ räägib Uudo.  Ülejäänud maa on karjamaa ja maisipõllud.  „Mais on vägev. Tänavu esimest korda kasvatame ja sellest teeme silo. Maisisilo annab palju piima. Kuna kari kasvab ja maad ei ole palju, siis tänavusel kuival suvel on see õige valik“.

Maaelu päästaks elementaarne infrastruktuur

Infrastruktuur peab olema – kool, lasteaed, side, kauplus. „Meile on Avinurme kõige lähem alev. Meie külas oli vanasti pood, side, raamatukogu. Nüüd on ainult viimane alles jäänud. Autokauplus käib korra nädalas. Lapsi viib Avinurme kooli valla buss. Samas on Avinurme otse viie kilomeetri kaugusel  aga lapsed peavad kooli sõitma suure ringiga, läbi Lohusuu ja Kalmaküla, kokku 35 kilomeetrit kooli ja samapalju tagasi,“ kommenteeris Maile.

Uudo sõnul oleks väikseid talupidamisi maal küll, kui ka meil oleks väiketalunikult piima vastu võetud nagu siiani Leedus. „E-Piim on ainuke tootja kes veel ka väiksemas koguses, 200-300 liitri kaupa, piima vastu võtab.  Nii on 10 lehma pidamisel mõte,“ rääkis Uudo. „Kurb on ka see, et maal ei ole ei töölisi ega ka töökohti. Minul näiteks ei ole tööd pakkuda. Vanas laudas oli meil 2 töölist aga nüüd teeme kõik oma perega ära. Siit piirkonnast kedagi asjaliku ei leia. Kes on tööinimene, sel on töö olemas, kel ei ole, see ei tahagi midagi teha“.

Talu kui ainuke meelepärane eluvorm ja ka ettevõtlus

Talupidamine on Maage talu rahvale ainus meelepärane eluvorm, linnaelu ei kujutaks nad ettegi. Samas võtab pere talupidamist lisaks ettevõtlusena, sest see tagab talu jätkusuutlikkuse. „Investeerida on vaja pidevalt. Loodan, et kunagi hakkab ka asi sisse tooma. Tööd on palju, aga tänu investeeringule uude lauta, ei pea enam nii palju füüsilist tööd tegema ja töölistega tegelema. Nüüd käin igal hommikul laudas ja õhtul ka, töö on rohkem tänapäevase tehnikaga seotud, mis mõnikord muidugi omajagu  peavalu tekitab,“ kommenteeris Uudo. „Ajaga tuleb alati kaasas käia, vaadata ja õppida teiste kogemustest ja võimalusel osaleda erinevatel õppepäevadel“.

Talupidajate Liit on talupidajale oluline

Uudo Mesila kuulub Ida-Virumaa Talupidajate Liidu juhatusse. Kord kuus saadakse kokku ja arutatakse, mis on tehtud ja mida paremini teha. Taluliidu nõuandeteenistusest on saadud igakülgset abi.  „Talu raamatupidamisteenuse ostame sealt sisse ja projekte aitavad ka kohalikud spetsialistid kirjutada, nemad teavad mu talu hästi,“ sõnas peremees Uudo. 

Perenaise Maile arvates vajaks asendusteenuse süsteem ümbertegemist. Aastas saab talu taotleda 28 kalendripäeva asendusteenust. See teeks kuus 2,3 asenduspäeva. „Asi on tegelikult  ju nii, et talus pole puhkust, pole vabu nädalavahetusi – töö peab saama tehtud, kari lüpstud. Üldjuhul on taluperes ikka kaks inimest ehk asenduspäevi peaks olema 56. Hetkel toimiva süsteemi järgi saab üks liige perest ainult puhata, teine ei saa,“ selgitas Maile. 

Küll on Maage talurahvas rahul asundustalunikega, kes neil abis käivad. „ Asendustöölised tulevad ise kohale, oma kulul. Öömaja pakume, nii on mugavam. Meil on üks asendaja Ambla lähedalt, teine on Simunast ehk mõlemal on parajalt pikk maa tulla. Uue lauda puhkehoones on kõik mugavused tagatud töölistele,“ täpsustas Uudo.

Kommentaar: Leho Verk, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Just selline talu, mida saab teistele eeskujuks tuua.

Parima talu valimise traditsioon ulatub juba enam kui kahekümne aasta taha. Eesmärgiks on tunnustada parimaid ja innustada kõiki teisi talupidajaid nende igapäevastes toimetustes. Küllap annab hea eeskuju julgust midagi muuta või investeerida mõnda uuenduslikku tehnoloogiasse ning kindlust, et talupidamine pole ainult raske töö, vaid pakub ka väärilist sissetulekut ja tunnustust kolleegidelt. Kuna talu on enamat, kui pelgalt tootmisüksus, siis kuulub see tunnustus alati kogu taluperele, olgu ta nii suur või väike kui tahes.

Maage talu iseloomustavad kõik need omadused, mida tugeva talu juures otsime. Tööd ei ole kunagi kardetud, sellega  on alati toime tuldud ja järk-järgult tootmist laiendatud. Areng on olnud pidev, uus laut on järjekorras juba kolmas. Investeeritud on targalt, julgelt on omaks võetud tänapäevased tehnoloogiad, mis tagavad toodangu kõrge kvaliteedi. Töö teeb põhiliselt oma pere, noorem põlvkond on talus tegev ja pole kahtlustki, et võtab kunagi tulevikus teatepulga väärikalt üle. Taluõu on kena, heakord on eeskujulik ka lauda juures. Pererahvas on aktiivne ka väljaspool oma talu. Just selline talu, mida saab teistele eeskujuks tuua.

7 pilti

Maage talu perenaine Maile Jaansoo ja peremees Uudo Mesi

Foto: Meelika Sander-Sõrmus