Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 30. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vaid 6% Gruusia toiduettevõtjaid kasutas 2011. aastal tootmises rahvusvahelisi toiduohutuse standardeid, mis on suur probleem kaubavahetusele,“ ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank. „Eesti kogemus veenab, et toiduohutust saab kiiresti ja tõhusalt parandada, hea tase on võimalik ka väikeettevõtetes.“

Ruve Šanki sõnul oli huvi Eesti kogemuse vastu suur. „Kõigi eelduste kohaselt on oodata Gruusia ekspordi kasvu Euroopa Liitu, mis aga eeldab toiduohutusnõuete ja standardite täitmist. Gruusia ettevõtete huvi Eesti toiduainetööstustelt õppida oli väga suur,“ sõnas Šank. „Juba leiti ka edasisi koostöökohti juustumeistrite koolitamiseks ja tõumaterjali parandamiseks koostöös Eesti tõuaretusühistuga.“

Projekti raames valiti välja pilootettevõtted Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja kohalikud eksperdid, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias.

Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot. Gruusia on Eesti arengukoostööpoliitika üks prioriteetriike.

Vajalike reformide läbiviimiseks toetab Euroopa Liit Gruusiat mahuka „Comprehensive Institutional Building“ (CIB) programmiga (eelarve 14 miljonit eurot), mille raames aidatakse 2015. aastaks üles ehitada Gruusia Toiduamet ja riiklik toiduohutussüsteem.