Autor: Heino Laiapea • 30. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2011. aastal toimunud "Eesti Päevalehe" konkursil Eestile oluliseks asjaks künnivõistlust pakkudes, lootsin, et künnivõistlused leiavad rohkem tähelepanu, poolehoidu ja tõsist huvi. Fännklubi toetusel õnnestus künnivõistlus hääletada Eestile 2011. aastal seitsme olulise asja hulka.

2012. aastal arvestas rahvusvaheline künniorganisatsioon Eesti soovi tulevikus künni MM korraldada. Järjekord on aastas 2028. See selgus mullu oktoobris.

Kui varem peeti künnivõistlused Eesti erinevate paikades, siis nüüd üheksandat aastat järjest Olustveres. Keegi teine neid oma õlule võtta ei soovigi.

Mang ja Contra mängus

Korraldajad nuputavad, kuidas künnivõistlustele suuremat tähelepanu tõmmata. Sel aastal on põllutöömasinaid näitamas vaid firmad, kes ise seda soovivad. Küll aga plaanitakse VIPide künnivao ajamist ja selle hindamist. Nimekirjas on  Igor Mang, Ivo Linna, Priit Perens, Helir Valdor Seeder, Urmas Vaino, Margus Konnula (Contra), Tiina Tauraite ja Marilyn Jurman. Traktori ja adra selle tarvis annab AS Taure.

Õhkõrn lootus on, et siis on kõik telekanalid pikki saatelõike kündmisest tegemas ja prominentide varjus jõuavad pildile ka teised künnimehed.

Eesti põllumehed olid Nõukogude Liidus künnivõistluste pioneerid. Esimene  üle-eestiline künnivõistlus peeti Adaveres 1965. aastal. Sellele eelnes 1964. aastal Rapla rajooni künnivõistlused Kehtnas.

Tulekul Kaspar Järvala künniklubi

Kehtnas on künnimeister Kaspar Järvala, kes pole  loobunud mõttest künni maailmameistrivõistlused korraldada Kehtnas. Registreerimisel on Kaspar Järvala künniklubi. Uue klubi värvides on esimest korda võistlustel noored Kristjan Järvala ja Kristjan Haggi  ja juba meistrite klassis võistelnud Priit Puuorg ning Kaspar Järvala ise.  Just kahest Kristjanist võivad saada aastate pärast Eesti esikündjad MM-l.

Künnivõistlus igas maakonnas

Künnivõistlusi Eestis tuleks korraldada piirkonniti. Üks võistlus aastas on vähe. Eesti meistrivõistluste paiku on kasulik vahetevahel muuta. Aastaid ühel põllul ja ühes kohas võistlemine muutub kündjatelegi igavaks ja ei tõsta meisterlikkust.