Valiti parimad lihaveised

Selle aasta parim lihaveiste aretaja oli Topi talu juht Aldo Vaan.

Selle aasta parim lihaveiste aretaja oli Topi talu juht Aldo Vaan.

Lihaveisekasvatus Eestis areneb jõudsalt. 01.06 seisuga oli Eestis 57417 lihaveist. Eestis kasvatatakse täna 14 erinevat lihaveisetõugu, neist 11 on jõudluskontrollis. Enim lihaveiseid kasvatatakse Saare- (13,7%), Lääne- (12,1%) ja Raplamaal (9,7%), vähem Tartu- (2,3%), Ida-Viru (2,8%) ja Põlvamaal (3,1%). Kaubanduskettides ja Lõunakeskuse taluturul jm erinevates kohades üle Eesti on pakkuda erinevaid liha- ja vorstitooteid, mis on lihaveiselihast. Selle tulemusena saab lihaveisekasvataja liha eest paremat hinda, mis on lihaveisekasvatuses peamine eesmärk.

Meie lihatõugu pullide ja eriti lehmmullikate nõudlus on suur väljaspool Eestit. ETKÜ on jätkuvalt olnud valmis, et pakkuda lihaveisekasvatajatele paremat tõumaterjali ning parandada seeläbi lihakeha kvaliteeti, et seeläbi karjade tulukust tõsta.

Ülenurmel oli esindatud 8 erineva lihatõu esindajat, kokku 12 veist 9 omanikult.

HEREFORDI TÕUG on Eestis enimlevinud (25,7%), algselt aretatud Inglismaal. Tõug on keskmise kasvuga, sõbralikud ja hea kohanemisvõimega. Värvuselt tumepunased, kõhualune, pea ja sabaots valged.

Tõugu esindas OÜ Tsura talu Valgamaalt Palupera vallast, pull HANS (nr 48). Tsura talus kasvab 219 Hf veist, neist 94 ammlehma. Kari on 100% puhtatõuline.

ABERDIIN ANGUSE TÕUG on nr 2 tõug Eestis (24,5%). Tõug on pärit Šotimaalt. Tõug on keskmise suurusega, kerge poegimisega, heade emaomadustega. Tõug on geneetilislt nudi ehk tõupuhastel isenditel sarvi ei esine. Liha on rasvarikkam, kui teistel tõugudel – see muudab liha mahlasemaks. Värvuselt on veised kas mustad või punased.

Tõugu esindas 7 aastane pull FANTASTI (nr 47), kellel on Eestis 652 järglast. Pull asub praegu Jane Mättiku Kuusiku talu karjas Harjumaal Anija vallas. Jane karjas on kokku 117 Aberdiini tõugu veist, neist  39 ammlehma. Kari on 97% ulatuses tõupuhas.

LIMUSIINI TÕUG on arvukuselt kolmas tõug Eestis (20,4%). Maailmas väga laialt levinud. Esmalt aretatud Prantsusmaal. Keskmise suurusega, tugeva lihastusega, heade lihaomadustega tõug. Värvus pruunikaskollasest punakaspruunini, rõngad silmade ümber.

Limusiini tõugu pulli TOPI (nr. 45) esitles Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees Aldo Vaan, OÜ TOPI MÕIS ja TOPI TÕUKARI omanik, Läänemaalt Lihula vallast. Aldol on karjas kokku 190 Limusiini tõugu veist, neist 60 ammlehma, 44% Limusiinidest on tõupuhtad. Üldse kasvab Aldol 258 lihaveist.

Arvukuselt neljas tõug (9,4%) Eestis on SIMMENTALI TÕUG. Pärit Šveitsist Simme orust. Suure kehaehitusega, hea piimatoodanguga, kõrge ööp. massi-iibega, enamasti pvk loomad (esineb teisigi värvitoone), sõbralikud.

Tõugu esindas MADDI TALU OÜ talupidaja Alari Sukamägi, näidates Simmentali tõugu mullikat MIRIEL (nr 56). Maddi Talu karjas  on kokku 17 lihaveist, neist 6 ammlehma.

ŠAROLEE TÕUG on Eestis nr 5 tõug (7%). Üks Prantsusmaa levinumaid tõuge. Reeglina suure kasvuga, hea kasvuintensiivsusega, liha vähese rasvasisaldusega. Värvuselt valged või kollakskreemjad.

Tõugu esitlesid koguni kolm loomaomanikku: esiteks šarolee tõu lipulaev HANNORA OÜ Lääne-Virumaalt Vinni vallast, kellel on kaasas pull BARNY (nr 49). Hannora OÜ karjas on 343 Šarolee veist (60% pt), neist 134 ammlehma.

Teine šarolee tõu esindaja oli OÜ TALU ja TULU  Pärnumaalt Koonga vallast. Nemad näitasid Rootsis sündinud lehma MIDNIHGT (nr 50), koos aprillis sündinud vasikas MAASIKUGA (nr 51). Reet ja Targo Pikkmetsa TALU ja TULU OÜ karjas kasvavad 37 veist, 12 amme.

Ja kolmas šarolee tõu esindaja oli esmakordselt Sügisnäitusel  osalev VAJO FARM OÜ, kellel oli näidata 6 aastane sugupull CAPITAINE, kellel on üle Eestimaa 175 järglast. Airika ja Almar Rahuoja Vajo Farmis on 160 lihaveist, 159 Ch tõugu, neist 59 ammlehma. Kari on 93% ulatuses tõupuhas.

ŠOTI MÄGIVEIS on pärit Šotimaalt. Tõug on väikesekasvuline, kasvavad aeglaselt, on vähenõudlikud. Seega on ekstensiivne tõug ega sobi intensiivseks nuumamiseks. Mägiveised on pika karva ja suurte sarvedega. Liha on tervislik, madala kolesterooli- ja rasvasisaldusega, rohke valgu- ja rauasisaldusega.

Mägiveiseid esitles Kaido Kõiv  Põlvamaalt Kanepi vallast, lehma BLÄKI (nr 53) sai näha aedikus. Kaido karjades kasvab 14 Hc veist, neist 4  ammlehma.

AKVITEENI HELE TÕUG on pärit Prantsusmaalt. Loomad on pika lihaselise kerega, kõrge massi-iibega. Eestis väga levinud ei ole, kuid huvi tasapisi suureneb. Värvuselt enamasti valged, kuid võib varieeruda pruunini.

Esitleti pulli ELMAR (nr 46) Topi Mõisa OÜ-st. Topi Mõisa karjas on 61 Ba tõugu veist, neist 30 ammlehma.

GALLOWEI TÕUG oli Sügisnäitusel esmakordselt. Tõug pärineb Edela-Šotimaalt, üks vanematest lihaveisetõugudest. Eestis väga levinud ei ole (225 veist 01.06 seisuga). Veised on keskmise suurusega ja vastupidavad. Esineb triibuga, valgeid ja pruune värvitoone. Liha marmorjas, õrn ja mahlane.

Esitleti lehma Rebecca (nr 54) koos 7 kuise lehmvasika Liisuga (nr 55) Semo OÜ-st. Semo OÜ Tarmo ja Marika Seina karjas kasvab 16 puhtatõulist Gallowei veist, neist  4 ammlehma.

Vaata parimaid lihaveiseid:

 

Allikas: Eesti Touloomakasvatajete Ühistu

Vaata lisa: http://www.etky.ee/est/uudis.php?id=317

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised