Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastatel 2014-2020 jäävad Eesti põllumeeste toetused tunduvalt madalamaks Euroopa Liidu keskmisest, jõudes alles 2020. aastaks ca 75% tasemele. Lisaks sellele vähenevad lähiaastatel aktiivsele toidutootmisele suunatud põllumajandustoetused siseriiklike toetuste kadumise tõttu. Eesti tootjate ebavõrdset kohtlemist on võimalik tasandada vaid juhul, kui riik jätkab järgmisest aastast täiendavate otsetoetuste maksmist. Kutsume vabariigi valitsust üles muutma aprillis kinnitatud riigieelarve strateegiat ja juba järgmisest aastast riigieelarvesse kavandama täiendavad põllumajanduse otsetoetused EL poolt lubatud mahus, nii nagu teevad seda meie lähiriikide valitsused (nt Läti).

Põllumajandusministeeriumis tutvustati eile tootjatele kavasid, mille rakendamine võib lähiaastatel oluliselt suurendada passiivset maakasutust ja halvendada aktiivsele toidutootmisele suunatud ettevõtete konkurentsivõimet.

Nii näiteks kavandatakse meedet, mille kohaselt makstakse majapidamistele kuni 1250 eurot toetust, ilma et nad peaksid täitma tavapäraseid põllumajandustootmisele ja maa korrashoiule esitatavaid nõudeid.

Samuti soovitakse rakendada meedet, mille kohaselt makstakse kõikidele põllumajandusüksustele kuni 39 hektari eest oluliselt kõrgema määraga toetust, mis Eesti põllumajandustootmise struktuuri arvestades samuti soodustab maade väljaminemist aktiivsest kasutusest.

Üle 60% Eesti põllumajandustootjate kasutuses olevast põllumaast on renditud. Esimeste hektarite kõrgem toetusmäär võib oluliselt vähendada maaomanike huvi maade väljarentimiseks, kuna pelgalt maa ühekordse niitmise eest on kavas maksta ebaproportsionaalselt kõrget toetust.

Mõlema meetmega forsseeriks riik põllumaa rendihindade tõusu ning halvendaks oluliselt Eesti toidutootjate võimalusi põllumaa kasutamisel.

Põllumajandusminister on korduvalt lubanud rakendada meetmeid aktiivse maakasutuse ja toidutootmise soodustamiseks. Selle valguses põhjustab tõsist rahulolematust, et ministeerium kavandab meetmeid passiivse maakasutuse soodustamiseks ja ei paku võimalusi aktiivse tootja määratlemiseks, samuti pole uuel perioodil kavas rakendada seotud toetusi looma- ja taimekasvatustootmise arendamiseks.

Lisainfo:, tel 520 5857, tel 51 26 185

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, [email protected]

Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu, [email protected]

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi kommentaar:

Põllumajandus- ja maaeluorganisatsioonidele aruteluks ja arvamuste avaldamiseks esitatud meetmed soosivad aktiivset maakasutust ja toidutootmist, vähendavad bürokraatiat ning kaitsevad rahvuslikku kapitali. Esimeste hektarite suurem toetus motiveerib eestimaalastest maaomanikke jätma maad enda omandisse ja vähendab suurte kinnisvarafirmade ning väliskapitali võimalusi osta kokku põllumajandusmaid, eesmärgiga need edasi rentida või passiivsete kasutajatena lihtsalt toetusi saada. Majapidamised, kelle toetus jääks alla 1250 euro, peavad tagama põllumajandusmaa säilimise. Selliste väikemajapidamiste maakasutus moodustab 4 % kogu Eesti põllumajandusmaast.

Põllumajandusministeeriumi ettepanekud on suunatud toidutootmise konkurentsivõime tõstmisele ja maaelu ning hajaasustuse säilitamisele. Tasakaal suur- ja väiketootjate vahel tagab sektori mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse. Ettepanekud on esitatud põllumajandus- ja maaeluorganisatsioonidele aruteluks ja arvamuste avaldamiseks.