Taani lihatööstuse "ajalooline palgakokkulepe" läks vett vedama

Taani lihatööstuskontserni Danish Crown tapamajade töötajad hääletasid eile maha palgavähenduse, mis oleks Taanile taganud sektoris tuhande töökoha säilimise ning loonud perspektiivis juurde veel tuhat töökohta.

Septembri alguses kõlasid paljku optimistlikumad toonid. Taani majandusleht Börsen kirjutas "ajaloolisest palgakokkuleppest", kus tapamajade töötajad lepivad tuleval aastal brutopalga vähendamisega 6,4%, järgneval aastal 4,7%se kärpe ja sealt edasi vastavalt 3,2%se ja 1,8%se palgakärpega, et nii kokku hoitud 600 miljonit Taani krooni investeerida lihatööstuse arendamisse Taanis.

Sest pangalaenu on raske saada. Tööandjad omaltpoolt olid valmis lubama, et nelja aasta jooksul ühtegi tapamaja Taanis kinni ei panda.

Ideest rõõmustasid ka poliitikud, kes muretsevad, et Taani tööstus kõrgete kulude eest tootmist riigist järjest välja kolib. Juba mainiti, et võidakse üle vaadata tingimusi ja rangeid norme, mis lihatootmise Taanis näiteks Saksamaaga võrreldes 25 Taani krooni võrra sea kohta kallimaks teeb.

Paraku läks algatus vett vedama. Oma palga kärpimise poolt, et naabri – ja võibolla ka enda – töökoht säiliks, hääletas vaid 40% tapamajade 6000 töölistest. 60% hääletas vastu, kirjutas majandusleht Börsen.

Ametiühinguesimees Harald Börsting on rahul. "Loodan, et nüüd leitakse Danish Crowni ja tapamajade tööliste ees seisvatele väljakutsetele lahendused mingil muul moel, mis kindlustaks ala töökohtade säilimise," ütles ta Börsenile.

Danish Crowni sealihadivisjoni DC Pork direktori Jesper Friisi jutt oli aga lühike. "Kolme aasta pärast on meil tuhat inimest vähem palgal," ütles ta. "Ma olen vihane. See oli hea šanss käivitada uus strateegia."

Börsen tõdeb juhtkirjas, et kui taanlased eelistavad palgakärbetele vallandamist, siis olgu pealegi. Kapitalism toimib – kui Taanis toota ei kannata, siis kolivad ettevõtted mujale. Ühiskondlikust vinklist tähendab aga töötute arvu kasv teistele kõrgemaid makse.

Taani tööliste konkurentsivõimet saab siiski tõsta ka muul moel kui palgavähendustega, arutleb Börsen. Näiteks saab alandada tööjõumakse või leevendada kriisi järel karmistunud nõudmisi pankadele, et laenurahad paremini liiguks. Probleem on aga laiem, kiivas on kogu Taani mudel – kõrgete kulude tõttu kaovad töökohad, helded toetused ei ärgita üritama ning kõrged maksud panevad elu seisma.

Maailma Majandusfooruimi konkurentsivõime edetabelis on Taani ära märgitud kui riik, mis on pingereas üks suuremaid langejaid. Kolmandalt kohalt 2009. aastal tänavu 15. kohale.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised