Nurm: ei saa nõustuda EPKK ja EPKL seisukohaga

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) lükkab ümber eksitava informatsiooni põllumajandustoetuste ümberjagamisest, mis justkui ohustaks toidutootmise tulevikku Eestis.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Põllumeeste Keskliit (EPKL) on viimastel päevadel levitanud pressiteadet, milles sisalduv informatsioon on poolik, kallutatud ja sisaldab avalikkust eksitavaid väiteid. Kuna sellisel moel kujundatakse Eesti põllumajanduspoliitikast ja maaelust moonutatud pilt, toob ETKL siinkohal omapoolsed selgitused. 

• Põllumajandusministeerium tutvustas esmaspäeval asjaosalistele Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud põllumajanduse otsetoetuste  rakendamise  põhimõtteid ja võimalusi. Tegu ei olnud ministeeriumis koostatud kavaga  muuta Eestis maakasutust passiivsemaks, vaid liikmesriikidele jäetud valikutega, mis esitati ministeeriumi poolt huvigruppidele aruteluks ja seisukohavõtuks. EL ühtse põllumajanduspoliitika reform näeb muuhulgas ette võimaluse rakendada väiksematele põllumajandustootjatele lihtsustatud toetuskeemi. Selle eesmärgiks on vähendada halduskulusid toetuste administreerimisel ja vabastada väiketootjad liigsest bürokraatiast. Kui sellist võimalust Eestis rakendataks, puudutaks see küll suurt hulka (ca 8000) väiketootjaid, kuid nende käsutuses olev põllumaad moodustab Eesti põllumajandusmaast vähem kui  5 %. Pole võimalik võtta tõsiselt pressiteates toodud väiteid, et nii väike muudatus mõjutaks oluliselt maa rendihindu Eestis. 

On kummastav, et Eesti Põllumeeste Keskliit, kelle liikmete hulka kuuluvad ettevõtted koguvad kõigist otsetoetustest umbkaudu 80%, protesteerivad valjuhäälselt bürokraatia vähendamise ja tingimuste lihtsustamise üle väiketootjatele, kes saavad parimal juhul kuni 1250 eurot otsetoetusi aastas.

• Eksitav on ka EPK ja EPKK väide, et ühe võimalusena esitletud esimesele 39 hektarile makstav kõrgem toetusmäär aitaks kaasa maade väljumisele aktiivsest põllumajandustootmisest. Rõhutame, et tegu on samuti vaid Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja Nõukogu ettepanekuga, millega antakse  liikmesriikidele võimalus tõsta oma väiketootjate võimekust ja konkurentsivõimet. On kummastav lugeda, justkui oleks väiksematel tootjatel peaaegu et kohustus rentida oma maad suurmajanditele. Oleme veendunud, et kui seda meedet Eestis rakendataks, oleks sellel EPK ja EPKK pressiteates väidetule vastupidine mõju ja tootmisest loobumise asemel soodustaks see väiketootmise arengut Eestis. Väikestel pindadel tegutsevatel põllumeestel ei kogune nimelt (erinevalt suurtootjatest) täna otsetoetustest piisavalt raha investeeringuteks ja veidi kõrgem toetusmäär lisaks neile kindlustunnet, et õnnestub tihedas konkurentsis siiski ellu jääda. Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab siiralt, et uuel perioodil võtavad tänu kõrgematele otsetoetustele paljud maaomanikud oma maad taas ise kasutusele ja ühinevad toidutootjate tööka perega.  Väiketootjate paljusus on Eesti toidujulgeoleku ainus tagatis. Küll aga jääb taas üle vaid imestada Eesti Põllumeeste Keskliidu seisukohavõtu üle. Organisatsioon, kelle liikmetest suure osa moodustavad tegelikult needsamad väiksemad tootjad, kes pakutud skeemist selgelt võidaksid, on miskipärast asunud avalikult seisma vaid oma suurte liikmete huvide eest.

• Tõdeme rõõmuga, et mitmetes tähtsates küsimustes on põllumeeste organisatsioonid üht meelt. Talupidajate Keskliit ühineb kolleegide üleskutsega vabariigi valitsusele jätkata kahe järgneva aasta jooksul siseriiklike toetuste maksmist riigieelarvest. Küll aga võiks kaaluda nendele siseriiklikele toetustele teatud ülempiiride kehtestamist.

Lõpetuseks on kohane tuletada veelkord meelde Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika peamist eesmärki, milleks on euroopaliku, säästva,  multifunktsionaalse põllumajandusmudeli kindlustamine Euroopas. See eeldab aga mitte pelgalt majanduslikku, vaid ka sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust. Hoidkem meeles, et kõik need väiketootjad, kellest jutt käib, elavad ja töötavad maal, hoiavad meie maapiirkonnad asustatuna, on loonud endale ise töökohad ja majandavad keskkonda säästvalt. Põllumajandusettevõtete edasine kontsentreerumine ja tootmise intensiivistamine, mis kumavad läbi meie kolleegide pressiteatest, toovad aga kaasa töökohtade vähenemise, maapiirkondade tühjenemise ja suurema koormuse meid ümbritsevale keskkonnale.

Kaul Nurm
ETKL peadirektor

Lisainfo telefonil 56 64 7800 või kaul@taluliit.ee

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised