Kuidas hinnatakse kündmist?

Täna ja homme toimuvad Olustveres Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel Eesti künnimeistrivõistlused. Kündmist hindavad oma ala professionaalid ja nende tegevust juhib peakohtunikuna Taavi Võsa.  VIPide kündmist hindavad "Aasta põllumehe" tiitli võitjad.

Loe, mida hindab kohtunik võistluskünni juures:

Tavakünd

Tavakünnil künnavad kõik võistlejad kahekäigulise avavao, kust nad alustavad oma maatüki kündmist. Avavagu tehakse selleks, et kogu pinnas esimeste viilude all oleks läbi lõigatud. Alustamist hinnatakse enne, kui võistleja alustab platsi kündi.

Avavagu: Läbilõikamise terviklikkus vao kogu pikkuse ja laiuse ulatuses. Ühtlus ja korrektsus.

Kroon: Tüü, rohu, umbrohu ja taimejäänuste puudumine. Künniviilud tihedalt koos ja ühtlased, puudub kõrge vall, piisavalt mulda külvialuse harimiseks. Traktoriratta jäljed puuduvad.

Põhikünd: Tüü, rohu ja umbrohu puudumine. Viilud tihedalt koos ja tugevad, ilma tühimiketa ja traktoriratta jälgedeta. Külvialuse moodustamiseks piisavalt mulda. Künniviilude ühtlus ja sarnasus.

Vagude otsad: Korrektsus ja ühtlus. Traktoriratta jäljed puuduvad.

Lõpukünd: Korrektsus ja umbrohu hävitamine. Lõpukünni viilude suletus ja ühtlus. Kitsus ja madalus. Lubatud on üksnes üks traktoriratta jälg.

Sirgsus: mõõdetakse neli korda: avavagu (kahekäigulise avavao täispikkus), kroon (kogu platsi ulatuses, erilist tähelepanu pöörata krooni esimesele kahele viilule), põhikünd (künni sirgsus krooni ja lõpukünni vahel), lõpukünd (viimased 6 viilu kummalgi pool lõpuvagu).

Üldilme: Kõik elemendid ja meisterlikkus – ühtlane algus, kitsas, madal lõpukünd heade vagude otstega ning kõik vaod on sirged.

Pöördadrakünd

Pöördadrakünnil künnavad kõik võistlejad ühekäigulise avavao, kust nad alustavad oma kündi. Siis pööratakse avavao viilud tagasi alustamise esimese täisviilu alla, seega on kogu pinnas algusvagude all läbi lõigatud.

Avavagu: Avavagu peaks olema ühtlane ja sirge kogu selle pikkuses ning vao põhjas ei tohiks olla lahtist mulda, kõrretüüd ega rohtu näha.

Kroon: Läbilõikamine, ühtlus ja tasasus, rattajälgede puudumine.

Kontaktvaod ühendusotstes:  Läbilõikamise täielikkus, lohkude ja kuhilate puudumine. Ühendusvao viil peaks kogu maatüki ulatuses olema nähtav, ühtlus ja tasasus, traktori rattajälgede puudumine.

Põhikünd: Tüü, rohu, umbrohu ja taimejäänuste puudumine. Kündmisel õhku paiskunud lahtised kõrred ei ole nii halb viga nagu matmata taimmaterjal. Künniviilud on sarnased, ühtlased, koos ja tugevad, pole tühikuid ega rattajälgi, külvialuse moodustamiseks piisavalt mulda.

Lõpukünd:

  • Viilud ühendusotstest lõpuvaoni: viilud peaksid olema ühtlased ja sarnased kogu lõpukünnil. Kogu rohi ja tüü peaks olema täielikult läbi lõigatud ja maetud.
  • Kaks viimast viilu krooni kõrval: viilud krooniviiludega ühekõrgused, ei tohiks olla kündmata maad ega tagasikündi, umbrohu hävitamine, ühtlus ja sarnasus, ainult üks rattajälg, adraratta jälg traktoriratta jäljes.

Vagude otsad: Korrektsus ja korrapärasus, rattajälgede puudumine

Sirgsus: Mõõdetakse neli korda: avavagu (avavao täispikkus), kroon (esimesed kaheksa või üheksa viilu, kus esimene viil on pööratud kohani, kus ketas lõikas avavao), põhikünd (künd naabri platsilt ühendusotsteni), lõpukünd (viimased viilud ühendusvaost kuni lõpuvaoni, erilist tähelepanu pööratakse viimasele töökäigule).

Üldilme: Kõik elemendid ja meisterlikkus, pöörata tähelepanu selgepiirilistele, ühtlastele, ühetasastele viiludele, kus kogu rohi või kõrretüü on korralikult maetud. Ühetasane avavagu, kitsas lõpuvagu heade otstega.

Allikas: Künnikohtuniku juhend, autor Ken Chappell

Tasub teada:
Esimene Maailma Künnivõistlus peeti 8. ja 9. oktoobril 1953. aastal Coburgis (Ontario, Kanada) ja pärast seda on võistlus muutunud üha laiaulatuslikumaks, ühendades enam kui 30 riigi võistlejaid.

Eesti Künnimeistrivõistluste ajalugu ulatub 1874. aastasse, regulaarselt on Eestis künnimeistrivõistlusi korraldatud aastast 1965, kuid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel korraldab Eesti Künniselts künnimeistrivõistlusi 2005. aastast ehk üheksandat korda.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised