Nõudlus paneb tootja investeerima

Rahvas otsib kanalihas üha rohkem aseainet rasvasevõitu sealihale ja hinnalt kallile veiselihale. Suureneva nõudluse rahuldamiseks tegelevad meie kaks suuremat kanaliha pakkujat agaralt tootmise laiendamise ja tõhusamaks muutmisega. 

Nii investeeris tosinkond aastat Soome börsifirma HKScan kontserni kuuluv AS Tallegg kokku 13,5 miljonit eurot, et rekonstrueerida ja juurdeehitustega varustada Tabasalus asuv kompleksne linnuliha töötlemise tehas, mis on võimeline töötlema 4000 broilerit tunnis – seda on kaks korda rohkem, kui siiani suutis Lool asuv tootmisüksus.

Pea kahekordne tootmismahu tõus saavutatakse Talleggi juhi Teet Soormi sõnul tänu uue tehase automaatliinidele. Kui varem tükeldati näiteks kana­rümpasid peaasjalikult käsitsi, siis nüüd vajatakse teravate nugadega varustatud kätepaare veel vaid kanafileele kaubandusliku välimuse andmise ja kanaðaðlõki valmistamise juures.

“Plaani rajada Tabasallu keskne tootmisüksus hakkasime pidama seitsme aasta eest, nüüd on meie käsutuses täiesti uus tehas, kus tapamaja ja lihatootmine asuvad koos,” iseloomustas Soorm investeeringu olemust. “Käsitsitöö osakaal vähenes pärast seda, kui mullu panime käima tükeldus- ja fileerimisliini. Sel ajal sai samas kompleksis paiknev uus tootmishoone nurgakivi, aasta lõpuks kolime kogu linnuliha tootmise Loolt Tabasallu.”

Talleggil oma kindel tootmisahel. Muu hulgas on Soorm uhke selle üle, et Talleggi tootmisahel on ühteviisi katkematu algusest lõpuni – on oma söödatehas, haudejaamad, kanakasvatused, muna­tootmine, tapamaja, liha töötlemise ja kana­lihatoodete valmistamise üksus. Kõik see parandab arusaadavalt Talleggi efektiivsusnäitajaid.

HKScani turundusdirektor Anne Mere ütles, et linnuliha tarbimine suureneb kõikjal maailmas. Nõudluse kiiluvees üritavad püsida ka tootjad, iseäranis USA, Hiina, Brasiilia ja teised. Muuseas – ameeriklased on ka maailma suurimad kana­sööjad, aastas kulub seal koguni 36 kilo linnu­lihatooteid inimese kohta.

Näiteks viimatise Ameerika jalgpalliliiga NFL Super Bowli nädalavahetusel pistsid ühendriiklased nahka ühtekokku 1,2 miljardit kanatiivaportsjonit.

Eesti oma alla 20 000 tonni suuruse aastatoodanguga suudab anda vaid ühe protsendi ­Euroopas toodetust.

“Linnuliha näitab stabiilset kasvutrendi ka kõikidel HKScani turgudel, kontsern ekspordib ligi 40 riiki, Talleggil on ekspordiriike 20,” selgitas Anne Mere. “Eestis eelistab ostja argipäeval poes käies korvi panna varasemast väiksema pakendi või küsida letist väiksemat kogust.”

Kanaliha populaarsuse tõusu taga on Mere hinnangul see, et tegemist on väikese rasvasisaldusega, lihtsasti ja kiiresti valmistatava, rohkeid maitsestamisvõimalusi pakkuva toidutoormega, mis on ka hinna poolest kättesaadav. 

Enam kui 11 000 töötaja ja 2,55 miljardi euro suuruse aastakäibega Euroopa suuruselt kaheksanda lihatootja HKScani tegevjuht Hannu Kottonen usub, et Talleggist saab peagi Baltimaades kanalihatoodete juhtiv kaubamärk. “Uue tootmis­üksuse rajamisega soovime panustada kvaliteedi parandamisse,” tähendas Kottonen ja lisas, et eestlaste roll HKScanis on nii juhtkonna tasandil kui ka ettevõttes laiemalt viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud “Üha enam võtmepositsioone on usaldatud eestlaste kätte,” märkis ta.

Balti riikides toodetu väärib usaldust. Leedus valmistatud linnulihatooteid Rannamõisa kauba­märgi all Eestis turustav AS Maag Grupp panustab klientide võitmisel toodangu värskusele ja tervislikkusele.

Ettevõtte Rannamõisa kaubamärgi projekti­juhi David Pärnametsa sõnul on Talleggi linnu­lihatööstusse investeeritud 13,5 miljonit eurot kahtlemata muljetavaldav ja turgu edendav, samas lisas Pärna­mets, et Maagi Leedu koostööpartner, Balti riikide suurim linnulihatootja KG Group investeeris mullu tootmise kaasajastamise hüvanguks koguni 17,3 miljonit eurot. Jaanuaris täitub Maagil kümme aastat värske linnulihaga Eesti turule tulemisest.

“Värske jahutatud linnuliha, lisaks broileritele ka pardi, kalkuni ja haneliha pluss küüliku­liha, need ongi meie põhitooted. Hiljutise uudisena tõime turule näiteks linnuliha fileesteigid,” kirjeldas Pärnamets ettevõtte toodangu sortimenti. “Näeme, et eestimaalane eelistab üha enam erinevaid rümba­tükke, tarbijate huvi suureneb ka kalkuni ja pardiliha vastu. Loomulikult müüvad poodides väga hästi kampaaniatooted.”

Maagi strateegia Maarjamaa turul on Pärnametsa hinnangul konkurentsi pakkumine siinsele sisuliselt ainsale linnulihatootjale Talleggile. “Keegi ju peab seda tegema. Soovime pakkuda tarbijale valikuvabadust,” märkis ta. “Kuigi meie toodang tuleb Leedust, tarned toimuvad kuus korda nädalas, ei omista siinne ostja – kes väärtustab kvaliteeti kõrgelt – tegelikult tähtsust sellele, kas toode on pärit Eestist, Lätist või Leedust. Baltimaade kaupa peetakse omaks ja usaldusväärseks.”

Maag peab optimaalseks olukorda, kus grupi keskne kanaliha töötlemise tehas asub Leedus, Eestisse oma tootmisüksuse rajamisel ei näe ettevõte mõtet.

Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp on seda meelt, et kuigi omavarustatuse tase praegu iga aastaga suureneb, võtab elukanade kasvatamise tõus aega – töötlemisvõimsus on meil olemas, puudu jääb siiski pigem toorainest. “Tavapärane eksport-import jätkub ka edaspidi ning tihedas konkurentsis ei ole põhjust arvata, et kunagi hakatakse kasutama ainult Eesti linnuliha,” nentis ta. “Kuid linnuliha sektor on tõepoolest üks nendest, kus on Eesti tootjatel ja töötlejatel arenguruumi.”

Kommentaar:

Ostja nõuab poest pannivalmis tooteid - Sirje Potisepp, Eesti Toiduliidu juht

Linnuliha tarbimine on aeglases, kuid pidevas tõusus ja tegemist on seega kasvava segmendiga lihasektoris.

Meie suurimad linnuliha turustajad on Tallegg ja Maag Rannamõisa kaubamärgiga. Viimastel aastatel on linnu­lihast toodetele panustanud ka OÜ Kikas ja AS Uvic ning rida teisi väiksemaid tootjaid.

Suured panused. Tegemist on tootesegmendiga, kus just tootearendusse panustatakse väga tugevalt. Tootearenduse suunad on kohaliku tooraine kasutamine, erinevate ja mugavate pakendite kasutuselevõtt (multipakendid, sektorpakendid, assortiid, minipakendid), snäkid, valmistoitude sarjad, aga ka külmutatud tooted, kõrgema lisaväärtusega ja mugavustooted – eelküpsetatud, ahjuvalmis, lõigatud. Samas säilitusainete, nitritite ja tehisliku lõhna-ja maitse­tugevdajata tooted.

Tähtis argument on tarbijatele ka hind ja sellega peavad ettevõtted arvestama. Linnu­liha tootjatel on eelis teiste lihatootjate ees, sest linnu­liha kui tooraine hind on madalam muust lihast.

Kana osatakse hinnata. Kana­lihatoodete sortiment on väga lai nii värske liha kui ka pooltoodete osas. Isetegemine kui trend on suundunud ka linnuliha tarbimisse – seega on tulnud müügile rohkem värskeid maitsestamata linnulihatükke.

Tarbijad on muutunud säästlikumaks ja nutikamaks ning ära kasutatakse rümpadest võimalikult palju. Nii valmistatakse lindude tapasaadustest, näiteks kana südamest, maksast ja muust maitsvaid roogi, mida saab ka koduköögis hõlpsasti valmistada.

 

Vutiliha võiks toota kordades rohkem - Ülo Pullisaar, Järveotsa vutifarmi peremees

Linnuliha turg, ka see, mis vuti­farmi toodangut puudutab, on madalseisus – turg ei suuda järele tulla kogustele, mida oleme suuteline pakkuma. Võime toota nädalas tonni vutiliha, praegu on nõudlust aga vaid paari-kolmesaja kilo järele, seega kasutame vaid viiendiku oma võimalustest. Turustame liha peamiselt Eestis, mõningal määral ka Soomes. Mujale Euroopasse minna on keeruline. Prantslased on kõvad vutikasvatajad, nende tootmine on aga tänu pehmemale kliimale sootuks odavam ja selle tõttu on ka liha meie omast odavam.

Arvestades, et Eestis toodetakse linnuliha pea poole vähem kui tarbitakse, on alust optimismiks – potentsiaal tarbimise suurenemiseks on olemas.

 

Tasub teada:

  • Eestis söödi eelmisel aastal 22,6 kg linnuliha inimese kohta. Eesti isevarustatus on 50%, Leedu aga toodab linnuliha rohkem kui tarbib.
  • Viimase kümne aastaga on kanalihatoodete tootmine Eestis suurenenud pea kaks korda. Eesti toodang jääb alla 1% Euroopa linnuliha toodangust.
  • Eesti tarbija eelistab näiteks jahutatud linnuliha, Taanis läheb aga paremini kaubaks külmutatud kraam.
  • EL-is süüakse keskmiselt 24 kg linnuliha inimese kohta aastas.
  • Euroopa eksport on väike, välja veetakse tiivad ja muu odavam osis, sisse tuleb näiteks filee Lõuna-Ameerikast.
  • Kanaliha rasvasisaldus on umbes 11%, veiselihas 35%.
  • Kana puhul asub enamik rasvast nahas ja koosneb küllastumata rasvadest.
  • Vitamiinidest leidub kana­lihas A-vitamiini ja B-grupi vitamiine (B3, B5, B6, B12). Kana­lihas on ka kaaliumi, naatriumi, fosforit, tsinki ja rauda, vähem kaltsiumi ja magneesiumi.

Allikad: statistikaamet, HKScan, AC Nielsen, euroopa komisjon

 

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised