Viljakasvatus heitleb maailmaturu tuultes

Eelmisel aastal tänu heale saagile ja kõrgetele hindadele tubli tulemuse teinud teraviljakasvataja Pirmastu OÜ ootab selle aasta tulemusi huviga, sest maailmaturuhinnad on langenud.

Mullu teenis Pirmastu veidi üle 600 000 euro müügitulu, mis tõi 1,2 kordse käibekasvu. Hästi läinud müük lükkas kasumi üle 100 000 euro piiri – see tähendab, et kasum kasvas aastaga 1,4 korda. Kõige suuremat tulu andis nisu müük, järgnesid raps ja oder. Ka oma majandusaasta aruandes kirjutas ettevõte, et teraviljasaagid olid võrreldes varasemaga paremad.

Ometi ei kipu Pirmastu juhatuse liige Taavi Tobreluts selle aasta tulemusi ennustama, märkides, et need ei pruugi korduda.

Millest tuli eelmise aasta väga hea käibe ja kasumi kasv?

Oli korralik saagiaasta, mida toetasid kõrged maailmaturuhinnad.

Kuidas sel aastal käive ja kasum jooksevad? Kas täidate oma plaani?

Meil on alati olnud miinimumplaan ja selle järgi on praegu kõik positiivne.

Millist tulemust sellelt aastalt ootate?

Täiesti keskmist. Sel aastal on maailmaturul hinnad madalamad, taliviljad talvitusid viletsalt ja sellest tulenevalt ongi selline keskmine aasta. Numbreid on veel vara kokku lüüa.

Milliseid investeeringuid selleks aastaks kavandasite? Kuidas need on sujunud?

Selleks ja ka järgmisteks aastateks on plaanis investeeringud mullaviljakuse tõstmiseks ja bioloogiliselt intensiivse taimekasvatuse arendamiseks tehnoloogilise asemel. Võimalusel ostame ka põllumaad, aga seda ei saa väga kaua ette kavandada.

Millised plaane teil järgmiseks aastaks veel on?

Jätkame samas vaimus.

Kas see tähendab mingis mõttes paigalseisu või teil ongi selline n-ö vaheaasta?

Me ei kavatse Eesti suurimaks tootjaks saada, see aga ei tähenda veel paigalseisu. Praeguse jätkusuutmatu majandusmudeli järgi ehk küll, aga meie plaan on sellelt rongilt maha hüpata. Praegune tööstuslik, tehnoloogiale suunatud põllumajandus, mis on täielik energia- ja ressursiraiskaja, on pikemas lühiperspektiivis jätku­suutmatu. Praegusel kujul viljeletav mahe alternatiiv pole ka mingisugune alternatiiv, kuigi idee on õige.

Kas teil on ekspordiplaan?

Osa meie toodangust jõuab praegugi Kevili (teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu – toim) ja teiste kokkuostjate kaudu välis­turgudele. 

Pirmastul oli üldiselt hea aasta, kuid kas on ka midagi, mis tegevust pärssis või raskusi valmistas?

Oma laiskus on tavaliselt see, mis tegevust pärsib. Mõnikord see muidugi aitab ka.

Mida arvate palgatõusu vajalikkusest Eestis?

Kui võrdleme ennast Soomega, siis kindlasti oleks palgatõus oluline, aga alati võime end võrrelda mõne muu riigiga. Palgalõhed on suurem probleem. Küsimus on ikkagi, kust raha tuleb ja mida on tehtud, et ta ikka tuleks. Sellise majanduse osakaal, mis reaalset lisandväärtust ei loo, on Eestis liiga suur. Üle ei jää midagi ja puudugi tuleb.

Kuidas võiks väljarände Eestis peatada, mida kohalikud omavalitsused saaksid selleks teha?

Kohalikel omavalitsustel puudub selleks seaduslik hoob. Kohalik omavalitsus saab hoolt kanda elukeskkonna eest, aga sellest pole abi, kui pole ettevõtjaid, kes tööd pakuvad.

Mis on mis

  • Pirmastu OÜ
  • Asukoht: Puuri küla
  • Tegevusala: teraviljade (v.a riis), kaunviljade ja õlitaimede kasvatamine
  • Omanik: Toomas Tobreluts
  • Töötajate arv: 4
  • Käibe Kasv 2012: 1,24 korda

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised