Põllumajandusliku hajureostuse vähendamise võimalused

Põllumajandusliku hajureostuse vähendamise üheks võimaluseks on tehismärgalasüsteemide rajamine.

Põllumajanduse hajureostus allikateks on põldude väetamine ja farmikomplekside territooriumid. Põldudelt võib tulenevalt väetamisest toitaineid koos vee liikumisega kanduda maaparandussüsteemi ja selle kaudu looduslikesse veekogudesse. Farmikompleksides on sageli kontsentreeritud kujul potentsiaalseid saasteallikaid (silohoidlad, sõnnikuhoidlad, laudad ning farmi territooriumid), kust võib samuti sattuda koos sademeveega reostusaineid maaparandussüsteemi ja veekogudesse.

Põllumajandusliku hajureostuse vähendamise üheks võimaluseks on tehismärgalasüsteemide rajamine.

Põldudelt tuleneva hajureostuse kinnipüüdmiseks maaparandussüsteemides on võimalik rajada nö avaveelisi tehismärgalasid. Farmi territooriumilt koguneva reostunud vee puhastamiseks on võimalik lisaks avaveelistele tehismärgalasüsteemidele rajada ka pinnasfiltersüsteeme. Selliste süsteemide rajamise eesmärk on vähendada põllumajandusliku hajureostuse jõudmist looduslikesse veekogudesse.

Õiguslikult on maaparandussüsteemidest hajureostuse kinnipüüdmiseks loodavad puhastussüsteemid paigutatud Maaparandusseaduse alusel maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste hulka. Tinglikult võibki avaveelist tehismärgala nimetada Maaparandusseaduse alusel settebasseini ja puhastuslodu kombinatsiooniks.

Sellised maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatised rajatakse maaparandussüsteemi osana ja nende abil püütakse kinni põldudelt maaparandusvõrku veega kaasa kandunud toitained enne, kui need jõuavad looduslikesse veekogudesse. Tehismärgala vajalik pindala määratakse vastavalt maaparandussüsteemi ja selle põllumajanduslikus kasutuses oleva valgala pindalale.

Kui tegemist on tugevamalt reostunud veega, siis on otstarbekam lähtuda valgalapõhise pindala määramise asemel vee reostuskoormusest ja kavandada puhastussüsteem lähtuvalt sellest. Tugevalt reostunud vesi võib tekkida farmikompleksi territooriumil, kus sademevesi haarab kaasa saasteaineid nt silohoidlatest, platsidelt jm. Sellisel juhul on peale avaveelistele tehismärgalade võimalik kasutada tehismärgala-pinnasfiltersüsteeme, mis vajavad suurema reostuskoormuse puhastamiseks võrreldes avaveelise märgalaga väiksemat pindala.

Vee puhastamine tehismärgalades toimub eeskätt tänu vee viibeaja pikenemisele ja mikroobioloogilistele protsessidele. Vee töötlemine tehismärgalades põhineb peamiselt samadele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogiliste protsessidele, mida kasutatakse tavapärastes asulate puhastussüsteemides (reoveepuhastites). Protsessid toimivad lihtsalt vähemintensiivselt suuremal hajutatud alal. Tehismärgala ülesanne on luua mikroorganismidele sobilikud elutingimused ning veetaimede juurte ja varte ning pinnaseosakeste ümber moodustub mikroobikooslus, kus mikroobid aitavad lagundada ja siduda vees leiduvaid reoaineid. Avaveelised märgalad kujutavad endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalaid (0,2-0,4 m veesügavusega) tiike. Tavalistest sette- ja biotiikidest eristab neid oluliselt väiksem sügavus ning veetaimestik. Pinnasfiltrites voolab aga vesi läbi filterkeha, mille käigus peetakse vees kinni suur osa reostusaineid. Sobivateks taimedeks tehismärgalades kasutamiseks on harilik pilliroog, hundinuiad, järvkaisel, samuti kõrkjad.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et tehismärgala süsteemid on madala hooldusvajadusega veepuhastussüsteemid, mis võimaldavad vähendada looduslikesse veekogudesse jõudvat põllumajanduslikku hajureostust ja seeläbi parandada veekogude seisundit.

 

TASUB TEADA

Küsimused projekteerimisel

• Kui suure avaveelise tehismärgala peaks rajama?

• Millise vooluhulgaga peaks arvestama ja kui pikk peaks olema vee viibeaeg?

• Kui palju on reaalselt ruumi vastava märgala rajamiseks maaparandussüsteemi ümbruses?

• Kas ollakse valmis “ohverdama” maad, mis on näiteks põllumajanduslikus kasutuses?

• Kas põllumajanduslikus kasutusest välja langeva maa pindala võib saada takistuseks põllumajandusmaa hektaritoetuse saamisel?

• Milline on maa-ala topograafia?

• Millised on pinnase geoloogilised omadused ja tingimused?

Tegevused enne projekteerimist

• Sõlmida kokkulepped maaomanikega

• Vajalik on taotleda projekteerimistingimused Põllumajandusametilt ja KOV-lt

• Vajalik suhelda Keskkonnaametiga

• Kas on vajalik taotleda vee erikastusluba? (kas tegemist on maaparandussüsteemi/veekogu süvendamise või paisutamisega või veekogu põhja pinnase paigaldamisega)?

• Kas on vajalik teostada keskkonnamõju hindamine (kas tegemist on veekogu süvendamisega üle 500 m3 mahus või veekogusse tahkete ainete uputamisega alates 500 m3 mahust)?

• Tutvuda maaparanduse arhiivi andmetega ja otsida maaparandussüsteemi kohta andmeid

• Teostada geodeetilised mõõdistused

• Vajadusel teostada pinnaseuuringud

Loe lisaks: WWW.PMA.AGRI.EE
Maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste tarbeks jagatakse toetust “Eesti Maaelu
Arengukava 2007–2013” meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” kaudu. 

Loe lisaks: www.aquaproject.ee

Osale arutelus

  • Alar Noorvee

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised