Globaalne makromudel piimatoodete hindade prognoosimiseks

Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmine on põllumajanduspoliitika üheks põhiliseks eesmärgiks. Selle eesmärgi saavutamine sõltub oluliselt ülemaailmsel põllumajandusturul valitsevatest trendidest.

Ka põllumajanduspoliitika väljatöötajad peavad olema konkurentsivõimelised ja konkurentsivõime tõstmiseks tuleb neid varustada vastava infoga. Üheks võimaluseks on kasutada sel eesmärgil makromajanduslikku modelleerimist. Makromajanduslikud mudelid võimaldavad analüüsida ja prognoosida põllumajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ning uurida erinevate poliitiliste valikute mõju põllumajandussektori majandus¬tulemustele.

Makromajanduslikud mudelid kujutavad endast suurt hulka erinevaid võrrandeid, mis üheaegselt iseloomustavad analüüsitavat nähtust, näiteks kas kogu põllumajandust või eraldi piimandussektorit, lihasektorit või teraviljasektorit.

Ökonomeetriliste mudelite võrrandid koosnevad uuritavatest näitajatest ning neid mõjutavatest teguritest:

1. endogeensetest muutujatest (sõltuvad muutujad Yi) ehk uuritavatest näitajatest, mille väärtused määratakse kindlaks antud mudeliga (käitumisvõrrandite ning võrdustega);

2. eksogeensetest muutujatest (sõltumatud muutujad Xi), mis on uuritavat näitajat mõjutavad tegurid, mida käsitletakse mudeli seisukohalt etteantud suurustena ehk  mudeliväliste muutujatena.

Makromudelite võrrandid jaotatakse stohhastilisteks käitumisvõrranditeks (struktuuri-võrrandid) ja võrdusteks ehk samasusteks. Käitumisvõrrandid iseloomustavad uuritava majandusnäitaja käitumist teda mõjutavate tegurite muutumisel ning võrdustega iseloomustatakse rangelt kehtivaid seoseid. Stohhastiliste käitumisvõrrandite sõltumatuteks muutujateks võivad olla nii endogeensed kui eksogeensed muutujad.

EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudis on välja töötatud Eesti piimandussektori makroökonomeetriline mudel, mille keskse osa moodustavad hinna võrrandid: piima kokkuostuhind Eesti siseturul (Y1) ja joogipiima (pakipiima) hind Eesti siseturul (Y2). Ülejäänud võrrandid iseloomustavad  piimatoodete (joogipiim, juust, või, täispiimapulber, lõssipulber jm) tootmist, tarbimist, eksporti, importi ja laovarusid aasta lõpul.

Piima kokkuostuhinda Eestis (Y1)  võib kirjeldada järgmise võrrandiga:

  a1,0 +      

  + a1,1?Y8  +  juustu hind maailmaturul (USD/kg) 

  + a1,2?Y24 + või hind maaimaturul (USD/kg)

  + a1,3?X36  + odra hind Eesti siseturul (€/kg)

  + a1,4?X37 + fiktiivne muutuja majandussurutise (2007–2011) arvestamiseks.

Võrrandist on näha, et piima kokkuostuhinda Eestis mõjutavad oluliselt juustu ja või maailmaturuhinnad ning odra hind Eestis. Seega on piima kokkuostuhinna kujunemisel väga olulised Eesti-välised turuhinnad. Joogipiima hind (Y2) on aga tugevasti seotud piima kokkuostuhinnaga (Y1).

Makromudeli analüüs näitas, et Eesti piimandussektoris välja kujunenud erinevate toodete hinnatase sõltub eelkõige juustu, või, lõssipulbri ja täispiimapulbri maailmaturuhindadest. Seega sõltumata sellest, millist võrrandit Eesti siseturu piimatoodete hindade prognoosimiseks kasutada, on  piima kokkuostuhinna prognoosimiseks vaja teada juustu ja või maailmaturu-hindade prognoose. Selleks on kasutatud FAPRI ja OECD poolt prognoositud juustu ja või maailmaturuhindu. Selline lähenemine oli ennast õigustanud, sest nimetatud prognoosid ei erinenud oluliselt hilisematest tegelikest väärtustest. Kuid siin on ka üks “aga”: FAPRI ja OECD poolt koostatud prognoosid avaldatakse internetis suhteliselt hilja, tavaliselt iga aasta veebruari alguseks. Kui on tegemist stabiilse arenguga, siis prognooside avaldamise tähtaeg ei ole oluline – vajadusel võib kasutada varem koostatud prognoose, kuid kriitilises olukorras need prognoosid hilinevad. Näiteks 2008. aastal avaldati prognoos alles augustikuus, seega hilines prognoos pool aastat. Seetõttu on sõltumatute muutujate usaldusväärseid prognoosiväärtusi vaja kriitilistel ajamomentidel teada saada tunduvalt varem. FAPRI ja OECD poolt koostatud prognooside teiseks puuduseks on asjaolu, et me saame teada prognoositava suuruse arvväärtuse, kuid miks prognoosiväärtus selliseks kujunes, jääb selgusetuks, sest nimetatud organisatsioonid prognoosimudeleid ei avalda.

Nii otsustatigi (EMÜ-s) koostada globaalne piimatootmist kirjeldav makromudel, mille aluseks on  viie suurema piimatoodete kaubandusega tegeleva piirkonna (Euroopa Liit, USA, Hiina, Okeaania ja Venemaa) andmed. 2007. aasta lõpuks oli koostatud vastav andmebaas ning valmis globaalse makromudeli esialgne variant. Vahepeal selle mudeliga tegelemine jäi tahaplaanile ning 2012. aastal uuendasime andmebaasi, täiendasime võrrandeid ja koostasime uued prognoosid.

Juustu maailmaturuhinna võrrand ja selle analüüs

Globaalne makromudel koosneb 25 endogeensest muutujast (võrrandist), millest 16 on struktuurivõrrandid. Endogeenseteks muutujateks on juustu, või ja lõssipulbri hind, ning nende toodete tootmine, tarbimine, import, eksport ning varud.

Peamised eksogeensed muutujad kirjeldavad SKPd elaniku kohta, naftabarreli hinda maailmaturul (USD/barrel), elanike arvu maakeral kokku kui ka mudeliga hõivatud riikides.

Juustu maailmaturuhinna võrrand koostati mitmes erinevas variandis. Võrrandi muutujate valikul  peeti silmas sobiva prognoosivõrrandi saamist.

Globaalse makroökonoomilise mudeli juustu maailmaturuhinna (Y8) (USD/kg) struktuuri-võrrand on järgmine:

  a2,0+    

  + a2,1?Y8(-1) + juustu hind maailmaturul eelmisel aastal (viitmuutuja)

  + a2,2?Y7  + juustu tarbimine ühe elaniku kohta aastas uuritava piirkonna riikides (kg)

  + a2,3?Y5  + juustu varud (miljon tonni)     

  + a2,4?X4 + euro kurss dollari suhtes

  + a2,5?X5 + naftabarreli hind maailmaturul (USD/barrel)

  + a2,6?X37  fiktiivne muutuja majandusliku surutise arvestamiseks.

Ökonomeetriliselt hinnatud stohhastiline võrrand omab järgmist konkreetset kuju

 

 

 

mille põhilisi parameetreid võib tõlgendada järgmiselt:

  • ? kui juustu tarbimine ühe elaniku kohta aastas suureneb 1 kg võrra, siis juustu hind maailmaturul suureneb 0,12 USDi võrra 1 kg kohta;
  • ? kui naftabarreli maailmaturuhind suureneb 1 USDi võrra barreli kohta, siis juustu maailmaturuhind suureneb 0,03 USDi võrra 1 kg kohta.

Tabelis 1 on analüüsitud sõltumatute muutujate mõju juustu maailmaturuhinnale sõltumatu muutuja kolmel erineval tasemel. Arvutuslik juustu maailmaturu hind koosneb kahest osast: muutumatust osast (vabaliige a0 = -1,26) ja muutuvast osast, mille suurus sõltub sõltumatute muutujate konkreetsetest väärtustest. Kuna võrrandi vabaliige on negatiivne, siis sõltumatute muutujate konkreetsetest väärtustest tingitud arvutusliku juustu maailmaturuhinna muutuv osa on suurem arvutuslikust juustu maailmaturuhinnast.

Tabel 1. Sõltumatute muutujate mõju analüüs  juustu maailmaturuhinna (Y8) kujunemisele arvestades sõltumatute muutujate taset

Juustu maailmaturuhinna kujunemisel on kõige suurem panus naftabarreli maailmaturuhinnal (X5) (sõltumatute muutujate keskmisel tasemel) – 37,9%, ning sellele järgneb juustu tarbimine ühe elaniku kohta aastas (Y7) – 34,4%-ga. Maksimaalsel tasemel (2013. aastal) on suurima mõjuga samuti naftabarreli hind maailmaturul (X5) – 61,2% ning sellele järgneb juustu tarbimine ühe elaniku kohta aastas (Y7) – 29,9%. Erinevus on aga selles, et maksimaalsel tasemel on naftabarreli maailmaturuhinna (X5) mõju tunduvalt suurem ning juustu tarbimise (Y7) mõju väiksem kui keskmisel tasemel. Juustu maailmaturuhinna (Y8) minimaalsel tasemel (1997. aastal) on panus aga erinev – suurima mõjuga on juustu tarbimine ühe elaniku kohta aastas (Y7) – 35,9% ning sellele järgneb euro kurss dollari suhtes (X4)  – 31,9%.

Kaks viimast rida tabelis 1 selgitavad, kuidas juustu maailmaturuhind (Y8) on kasvanud  minimaalselt tasemelt maksimaalsele tasemele. Naftabarreli maailmaturuhinna (X5) suurenemine miinimumilt maksimumini tingib (arvutusliku) juustu maailmaturuhinna (Y8) kasvu 2,52 € võrra, mis moodustab juustu maailmaturuhinna (Y8) kogukasvust 125,7%. Muutuja (Y7) (juustu tarbimine elaniku kohta) suurenedes miinimumilt maksimumile kasvab juustu maailmaturuhind (Y8) 0,41 € võrra, mis moodustab juustu maailmaturuhinna (Y8) kogu-kasvust 20,3%.

Juustu maailmaturuhindade prognoosid

Erinevate institutsioonide poolt koostatud juustu maailmaturuhindade prognoosid aastateks 2014–2020 on esitatud joonisel 1. Lisaks juustu maailmaturuhindade prognoosidele on joonisel toodud ka juustu maailmaturu tegeliku hinna dünaamika aastatel 1991–2011, ning eespool kirjeldatud võrrandi (EMÜ globaalne mudel) järgi arvutatud juustu maailmaturuhinna arvutuslikud väärtused sama ajavahemiku kohta.

Joonis 1. Juustu maailmaturuhindade prognoosid aastateks 2014– 2020

Jooniselt 1 nähtub, et praktiliselt kõik mudelid prognoosivad ühesugust juustu maailmaturu- hinna käitumist. Kõik mudelid prognoosivad 2020. aastaks praktiliselt ühesugust hinda vahemikus 4,02–4,52 USD/kg, kusjuures kõige suurem kasvutempo on OECD prognoosil 1,016 ja kõige väiksem FAPRI prognoosil 1,006. EMÜ prognoosi korral on keskmine kasvutempo 1,011. Nimetatud prognoosid on koostatud erinevatel aegadel. FAPRI prognoos on koostatud 2010. aastal ning esimeseks prognoositavaks aastaks oli 2011. aasta. OECD prognoos on koostatud 2013. aasta alguses ja esimeseks prognoositavaks aastaks oli 2013. aasta. EMÜ prognoos koostati 2013. aasta oktoobri algul (2013.a. esialgseid andmeid kasutati prognoosivõrrandite parameetrite, sealhulgas võrrandi (1) parameetrite hindamisel) ning esimeseks prognoositavaks aastaks on 2014. aasta. EMÜ mudeli abil koostatud prognoosid ei erine praktiliselt ülejäänutest  ning seega saab EMÜ mudelit kasutada juustu maailmaturu- hinna (Y8) prognoosimisel.

Juustu maailmaturuhindade (Y8) prognoosid aastateks 2014–2020 on koostatud EMÜ globaalse mudeli abil (võrrand 1) naftabarreli hindade (X5) erinevate prognooside korral (kolm varianti) (joonis 2).

 Joonis 2. Juustu maailmaturuhindade (Y8) prognoosid aastateks 2014–2020 naftabarreli hindade (X5) erinevate prognooside korral

Esimeses variandis (Y8arv1,01) eeldatakse, et naftabarreli hind (X5) kasvab keskmiselt 1,0% aastas, st kasvutempo on 1,01, teises variandis (Y8arv1,03) naftabarreli hind (X5) kasvab keskmiselt 3,0% aastas, st kasvutempo on 1,03. Kolmanda variandi korral (Y8arv1,05) eeldatakse, et naftabarreli hind (X5) kasvab keskmiselt 5,0% aastas, st kasvutempo on 1,05. Analüüsitaval perioodil (aastatel 1991–2013) kasvas naftabarreli hind (X5) keskmiselt 7,2% võrra aastas (keskmine kasvutempo 1,072).

Juustu maailmaturuhinna prognoosivõrrandi (1) ülejäänud sõltumatute muutujate väärtused on kõikide prognoosi¬variantide korral ühesugused, kusjuures võrrandi (1) sõltumatute muutujate (oma olemuselt endogeensete muutujate Y8(-1), Y7 ja Y5) väärtused prognoositakse vastavate võrrandite abil. Sõltumatute muutujate X4, X5 ja X37 väärtused antakse prognoosi koostamisel ette. Euro ja dollari kurss (X4) on ette antud viimaste aastate tasemel, nii et kurss varieerub ühe protsendi piires ning perioodi lõpuks on prognoositud euro vähest nõrgenemist. Muutuja X37 prognoositud väärtused võrduvad nulliga, ning seega muutuja X37 juustu maailmaturuhindade (Y8) prognoose ei mõjuta.

Sisendi – naftabarreli hinna (X5) kasvutempo ja väljundi – juustu maailmaturuhindade (Y8) kasvutempo võrdlus näitab, et juustu maailmaturuhind (Y8) kasvab aeglasemalt kui naftabarreli hind. Kui variandi (Y8arv1,01) korral kasvab naftabarreli hind (X5) prognoositaval perioodil keskmiselt 1,0% võrra aastas, siis juustu maailmaturuhind (Y8) kasvab keskmiselt 0,9% võrra aastas. Kui variandi (Y8arv1,03) korral kasvab naftabarreli hind (X5) prognoositaval perioodil keskmiselt 3,0% võrra aastas, siis juustu maailmaturuhind (Y8) kasvab keskmiselt 2,2% võrra aastas. Variandi (Y8arv 1,05) korral kasvab naftabarreli hind (X5) prognoositaval perioodil keskmiselt 5,0% võrra ning juustu maailmaturuhind (Y8) kasvab keskmiselt 3,8% võrra aastas.

Analoogilised prognoosivõrrandid on koostatud globaalse mudeli raames veel või maailmaturuhinna (Y24) ja lõssipulbri maailmaturuhinna (Y16) kohta, kuid neid selles artiklis ei käsitleta.

Piima kokkuostuhinna prognoosid

Järgnevalt on toodud näide globaalse mudeli abil prognoositud juustu maailmaturuhindade (Y8) kasutamisest Eesti piimandussektori makromajandusliku mudeli võrrandites. Joonisel 3 on esitatud piima kokkuostuhinna prognoosid aastateks 2014–2020, mille koostamisel on kasutatud EMÜ globaalse mudeli abil arvutatud juustu maailmaturuhindade (Y8) prognoose naftabarreli erinevate hindade (X5) korral. Lisaks on toodud piima tegeliku kokkuostuhinna ja prognoosivõrrandiga arvutatud hinna dünaamika aastatel 1991–2013. Variandi (Y25a1) korral kasvab naftabarreli keskmine maailmaturuhind aastas keskmiselt 1,0%, variandi (Y25a3) korral 3,0% ja variandi (Y25a5) korral keskmiselt 5,0% võrra. Piima kokkuostuhinna võrrandi sõltumatuteks muutujateks on lisaks juustu maailmaturuhinnale veel või maailmaturuhind (prognoositakse EMÜ globaalse mudeli abil analoogiliselt juustu maailmaturuhindadele) ja odra kokkuostuhind Eestis.

Joonis 3. Piima kokkuostuhinna prognoosid aastateks 2014–2020 juustu maailmaturuhindade (Y8) erinevate prognooside korral

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõige suuremateks mõjuriteks juustu maailmaturuhinna (Y8) kujunemisele on naftabarreli maailmaturuhinnal (X5), juustu tarbimisel ühe elaniku kohta aastas (Y7) ning dollari vahetuskursil (X4).  Ülejäänud muutujate mõju juustu maailmaturu¬hinna (Y8) kujunemisele on tagasihoidlikum. Siit järeldub, et juustu maailmaturuhinna muutumisel (volatiilsus) on kõige kaalukam roll üldisel toorainete hindade (nafta) muutumisel ning rahvusvahelistel finantsturgudel (dollari vahetuskurss). Ka globaalne nõudluse kasv on oluline tegur, kuid selle mõju on väiksem nafta hinna ning dollari kursi koosmõjust. 

Artikkel on valminud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatava Piimafoorumi raames. Artikli koostasid: Reet Põldaru, Jüri Roots, Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikoolist.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised