Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 5. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavuse aasta soodsad olud on võimaldanud piimatootmist Eestis suurendada Valminud on mitmeid uusi vabapidamislautu, mille ehitamist on toetatud, lisaks ettevõtjate omafinantseeringule, ka maaelu arengukava (MAK) meetmetest. Siiski on veel arenguruumi, sest ca 35% lehmadest elab endiselt amortiseerunud ja vananenud tehnoloogiatega lautades. Sektori edasine arenguhüpe saab tulla noorkarja pidamistingimustesse panustades, mis eeldab taaskord investeeringuid.

„Eesti piimalehmade produktiivsus jõudis möödunud aastal Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas märkimisväärsele 8. kohale, kuid arenguruumi veel jätkub, et jõuda uutest liikmesriikidest parimal kohal oleva Tšehhi või meist edukamate Põhjamaade, Hollandi või Hispaania tasemele. Kuid saavutatule ei saa puhkama jääda. Uuenenud tootmine toob uute lautade ja lüpsmisviisidega uued probleemid, mida peab teraselt jälgima, piimatoodangu suurenemine ei saa mööda karja laiendatud taastootmisest,“ kommenteeris Murakas.

Senised meetmed, mis on kujundatud kogu ahelat silmas pidades, on ennast õigustanud

Ka uues MAKis on sektori tasakaalustatud arengut silmas peetud, suurendades näiteks põllumajandussaaduste töötlemiseks mõeldud investeeringuid või toetades senisest jõulisemalt ühistegevust põllumajanduses. Strateegilise eesmärgi, muuta meie eeldused mõõdukaks kasvuks, lisades olemasolevale toodangule kolmandiku, saavutamine nõuab jätkuvalt ahelapõhiseid meetmeid, mis võimaldaksid teha pikaajalisi läbimõeldud investeeringuid. Eesti piimatootmise kaasajastamine ei ole tänaseks kaugeltki valmis, samuti vajab piima töötlemise pool jõulist läbimurret uuele tehnilisele ja tehnoloogilisele tasandile.

Eesti on mikroriik - me ei suuda kunagi konkureerida massiga

Eesti võimaluseks on nutikas spetsialiseerumine, mis tähendab eelkõige kõrgtehnoloogiliste toodete, tehnoloogiate ja teenuste arendamist. Koostöö teadlastega söötmise, tõuaretuse, toiduainete tehnoloogia, tootearenduse ja ökonoomika valdkondades aitaks meie senised kogemused viia ka rahvusvahelisele tasandile.

„Peaksime senisest paremini kasutama võimalust toodete lisandväärtuse tõstmiseks. Suurem lisandväärtus toob lisatulu nii ekspordis kui koduturul. Eksporditurud on tänasel päeval mõneti heitlikud. Nii uute turgude avamine kui ka olemasolevatel püsimine nõuavad tihedat ja paindlikku koostööd era- ja avaliku sektori vahel,“ sõnas Murakas.

Eestile on piimandus oluline

Nii maailma kui ka Euroopa Liidu piimandussektor on muutumas. „Leian, et Eestis on piisavalt eeldusi nendele muutustele vastuminekuks, kuid võimalusi piimanduse arendamiseks peaksime otsima üheskoos,“ ütles  Murakas Piimafoorumit avades.