Eesti palgid Hiinas hinnas

Samal ajal kui Eesti saeveskeid valdab sesoonne palgipuudus, kasvab Eesti palgieksport.

“Põhjused, miks me ekspordime palki, on hind ja kvaliteet,” ütles Hiina ekspordiga tegeleva OÜ Hansamets juhatuse liige Janek Kronberg. Võrreldes mullusega on Eesti palgi­eksport Hiinasse kasvanud viis korda. Hansa­metsa ajasid Hiinasse Eestis kehtivad kvaliteedi­nõuded: saekaatrid ei võta vastu suure diameetriga ülekasvanud palki – paljud saeveskid ei ole tehnoloogiliselt võimelised sellist palki töötlema.

Seetõttu läheb jämedam palk Hiinasse, kus hinnavõit kõiki kulusid maha arvestades on Eesti turuga võrreldes 10–20%. “Kui ma võrdlen Hiina lepingut ja Eesti tingimusi, siis igal juhul vean Hiina, rääkis Kronberg. “Puhas kasum Hiina ekspordil on 10–20%, mõne palgimõõdu puhul ka 40–50%.”

Eelkõige  veab Hansamets Hiinasse üleküpsenud kuusepalki, millega Eestis ei oleks mitte midagi teha, kuid mis Hiinas läheb väga ilusti läbi. Toorme nappus annab tunda ka ehitusturul, kus on puudu kvaliteetsest saematerjalist. 

“Nõudlus on suurem kui pakkumine, see on kaasa toonud hinnatõusu,” kirjutas ASi Puukeskuse tegevjuht Atso Matsalu Puukeskuse pressiteates. Venemaalt on neil raske puitu saada, sest hinna poolest ei ole Eesti atraktiivne eksportturg, Eesti-siseselt on aga saeveskitel materjalipuudus.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegev­direktor Ott Otsmann ei pea palgiekspordi kasvu Eesti saetööstusi väga oluliselt mõjutavaks. Tema hinnangul avaldavad teised põhjused rohkem mõju. “Sügissesoon on üks põhjus, miks meil palki napib,” tõdes ta. “Teine asi – potentsiaali on rohkem, kui tegelikult realiseeritakse. Erametsadest tuleb vähem puitu, kui võiks.”  Ka jämepalgi saetööstusi on tema sõnul Eestis piisavalt, ülekasvanud mets ei pruugi aga olla tööstuse jaoks sobiv toore, kui puidu kvaliteet on juba oluliselt halvenenud.

Arvestades palgipuudust Eesti turul ja maailmas valitsevaid hindu, peab Kronberg tõenäoliseks, et palgi hinnad kasvavad veelgi. “See on turumajandus – igaüks müüb sinna, kus ta saab paremaid tingimusi,” lausus Kronberg.

Väljavedu sunnib kohalikke saekaatreid hindu tõstma. Kohalikel saekaatritel oleks olnud võimalus ka varem hinda tõsta, kuid selleks ei olnud vajadust, nüüd kui palk välja rändab, hakkavad nad seda tegema. “Eesti saeveskid tegid oma kvaliteedinõuetega endale karuteene,” ütles Kronberg.

Otsmanni sõnul on sellises tööstusharus, mis asub ressursi lähedal, alati tooret vähem, kui võiks olla. “Samas on igasugust kaupa parem eksportida siis, kui kaup on siin lõpuni töödeldud ja talle on antud võimalikult palju lisand­väärtust,” lisas ta.

Kui Hiina turg jääb püsima, siis läheb Eesti saekaatritel olukord veelgi raskemaks. Praegu Kronberg Hiina turu püsimisele ohtu ei näe.

Eesti saekaatrites on hind viimase aastaga tõusnud 10–15%. Otsmann ei prognoosi tulevikus suurt hinnahüpet – aastases lõikes jääb hinnatõus ehk 10% piiresse.  Samas ei ole hinnatõus leevendanud palginappust, mis hakkas tunda andma kevadest. “Mets ei ole Eestis otsas, kuid turul on vähe pakkumisi – kas metsaomanikel ei ole põhjust metsa müüa või nad ootavad paremaid aegu,” oletas Kronberg.

Samuti piiravad neid metsaomanikke metsaseaduse lageraie piirangud. See tähendab näiteks, et kui kolmel naabril on igaühel 10 hektarit metsa kõrvuti, siis nad saavad kolme peale teha ainult 7,5 hektarit ja järgmise raide alles 5 aasta pärast. “Selles mõttes on see absurdne seadus – mets läheb käest ära, kuna seadus ei luba raiuda,” sõnas Kronberg.

Raieotsust pidurdab ebastabiilne nõudlus. Otsmann peab erametsade kasutuse ebastabiilsuse olulisemateks põhjusteks nii majandamise keerukust, metsaomandite väiksust kui ka eri sortimentide ebastabiilset nõudlust.

“Väiksema metsaomaniku jaoks tähendab raieotsuse tegemine küllalt palju bürokraatiat ja seetõttu kaalutakse  otsust pikalt. Näiteks kui saepalgil on hea nõudlus täiesti olemas, siis ei pruugi see veel tähendada, et erametsaomanik raieotsuse teeb, sest paberipuu või küttepuu turul võib nõudlus olla väike. Seega jääb sel hetkel turule toomata ka saepalk,” rääkis Otsmann. Ühistuline tegevus ja erametsaomanike ühismajandamine on need, millega püütakse stabiilsust säilitada ja need on Otsmanni hinnangul turule ka positiivset mõju avaldanud.

Kommentaar:
Ümarpalgi eksport kasvas aastaga 13%

Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor

Ümarpuitu eksporditi tänavu kaheksa kuuga eelmise aasta sama ajaga võrreldes 13% enam, see on samas suurusjärgus kõigi puidu­põhiste toodete ekspordi kasvuga.
Saepalgi puhul on suhteline kasv olnud suurem, näiteks jutuks olevale Hiina turule isegi üle viie korra rohkem. Samas kogus, mis on Hiina kaheksa kuuga eksporditud – 45 000 tm –, on siiski väike, arvestades üldist saepalgi tänast turumahtu Eestis (ca 3 mln tm aastas) . Väiksematele tootjatele muidugi kuluks see kogus hästi ära. Tuleb aga alati silmas pidada, et turg on vaba ja mõnel määral eksporditakse tooret ikka.
Tööstustel on kahtlemata soov väärindada kogu palk Eestis kohapeal, sest nii on Eestisse jääv lisandväärtus suurem. Aga toormeturg on vaba ja kui kellelgi on kasulik tooret eksportida, siis ta seda teeb. Kui saab eksportida madalakvaliteedilist palki, siis kõrgema kvaliteediga toore jääb ikkagi Eestise, mis võimaldab toota kõrgema kvaliteediga tooteid.
Hiina puhul tuleb mängu see, et tühje merekonteinereid pole otstarbekas laevatada ja seega püüavad logistikafirmad pakkuda soodsat transpordihinda igale kaubale, millega õnnestub konteinerit täita. 
Kaupa on õigem muidugi eksportida siis, kui see on siin lõpuni töödeldud ja talle on antud võimalikult palju lisandväärtust.

Osale arutelus

  • Merike Lees

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised