Agrotehniliste võtetega on võimalik mõjutada õunte antioksüdatiivset toimet

Reedel, 15. novembril, kaitses Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Leila Mainla väitekitja “Muutused õunte biokeemilises koostises sõltuvalt aed-õunapuu (Malus domestica Borkh.) pookealusest ja kaltsiumiga väetamisest”.

„Erinevates uuringutes on selgunud, et puu- ja köögiviljades sisalduvatel bioaktiivsetel ainetel on oluline mõju inimese tervisele,“ rääkis maaülikooli doktorant Leila Mainla. „Seetõttu on hakatud teadusuuringutes rohkem tähelepanu pöörama õunte biokeemilisele koostisele, siiski on endiselt olulised ka õunte välimus, maitse ja säilivus."

Mainla kinnitusel mõjutavad õuntes sisalduvate antioksüdantide polüfenoolide sisaldust lisaks sordiomadustele ka istandiku geograafiline asukoht, vegetatsiooniperioodi ilmastik, agrotehnika (st väetamine, taimekaitse, võralõikus), puu saagikus, vilja asukoht võras ja vilja küpsusaste, samas on pookealuse mõju õunte polüfenoolide sisaldusele tema sõnul vähe uuritud. „Eestis kasvatatavate õunasortide polüfenoolide sisalduse kohta puudusid enne käesolevat uurimistööd teaduskirjanduses andmed,“ täpsustas ta.

Mainla selgitas, et õunakasvatuses on lisaks põhiväetamisele, st juure kaudu väetamisele, levinud ka juureväline ehk lehe kaudu väetamine, mille käigus pritsitakse väetiselahusega õunapuu võra. „Eelkõige kasutatakse juurevälist väetamist kaltsiumipuudusest tingitud füsioloogiliste häirete vähendamiseks viljadel,“ kommenteeris doktorant. „Samas on pritsimise mõju polüfenoolide sisaldusele vähe uuritud.“

Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada õunapuude kaltsiumilahusega pritsimise mõju õunte mineraalelementidele ja füsioloogilistele häiretele, samuti kaltsiumi mõju erinevatel pookealustel kasvanud puude õunte maitseomadustele, polüfenoolide sisaldusele ja antioksüdatiivsele aktiivsusele.

Doktoritöö tulemusel leiti, et õunte maitseomadusi on võimalik mõjutada. Kaltsiumiga pritsimine vähendas orgaaniliste hapete sisaldust ja suurendas mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhet õuntes. Samuti selgus, et pookealused mõjutasid õunte mineraalset koostist: poolnõrgakasvulisele alusele poogitud puude õuntes oli kõrgem kaltsiumisisaldus ja nõrgakasvulistel jällegi lämmastikusisaldus. „Ka oli pookealustel oluline mõju suveõunte maitset mõjutavatele parameetritele, kuid see varieerus aastati ja sorditi,“ lisas Mainla. „Erinevate katsetega suutsime tõestada, et agrotehniliste võtetega on võimalik mõjutada õunte mineraalset koostist ning seeläbi suurendada õunte antioksüdatiivset toimet isegi kaks korda.“

Doktoritöö juhendajad on maaülikooli Prof Kadri Karp ja Dr Ulvi Moor ning oponent Dr Reijo Karjalainen (Department of Biology, University of Eastern Finland).

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised