Äsja muudetud metsaseadus ohustab metsaelustikku

Sel nädalal Riigikogu poolt vastu võetud metsaseaduse muudatused intensiivistavad metsaraiet, tagamata seejuures ohustatud metsaliikidele vajalikku kaitset. Kahetsusväärselt toetutakse eelnõu seletuskirjas seaduse muudatuste põhjendamisel mitme aasta vanusele statistikale, jättes mainimata fakti, et alates 2010. aastast on Eesti metsade aastane raiemaht oluliselt suurenenud. 

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul jäeti   seaduseelnõust välja pea kõik keskkonnaühenduste poolsed ettepanekud, mis aitaksid ohustatud metsaliike tõhusamalt kaitsta. “Keskkonnaühenduste ja metsaekspertide ümarlaual, mis samuti sel nädalal kogunes, leiti, et metsaliikide kaitse põhimõtted on riigis paigast,” tõdes Lotman. Lisades, et Eesti metsades säilinud loodusväärtusi ei oska riik veel piisavalt väärtustada. “Puidust saadav tulu ei saa olla metsa väärtuse hindamise ainsaks kriteeriumiks.”

ELFi metsaekspert Indrek Sell märkis, et metsanduse arengukavas planeeritavad raiemahud ei ole jätkusuutlikud: “Kui vanade metsade osakaal langeb, siis selle taastumiseks kulub aastakümneid - raiutud vana metsa asemele rajatud kuusekultuur või sinna kasvav paju- ja lepavõsa ei paku elupaiku põlismetsaliikidele.”

Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud tänavune uuring "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050" näitab, et jätkusuutlik aastane raiemaht oleks maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. See tagaks püsiva raiemahu ka järgmisteks aastateks. Eesti aastane raiemaht on viimasel kolmel aastal ületanud 10 miljoni tihumeetri piiri. Sellise suure raiemahu korral ammendame kiiresti oma metsa tagavara. Lisaks hakkab uuringu andmetel üle 8,4 mln tm raie korral Eesti metsade puidu ja selles seotud süsiniku tagavara kahanema ning metsamaad muutuvad seeläbi suureks CO2 emissiooni allikaks.

Septembris avaldatud Keskkonnaõiguse Keskuse juriidiline analüüs metsa majandamisega seotud piirangutest näitab samuti, et Eesti metsade tulevik ei ole jätkusuutlik. Metsaseaduses aastatel 1998-2013 tehtud muudatuste analüüsist ilmneb, et oleme viimastel aastatel liikunud järjest aktiivsema metsade majandamise ning samaaegselt kaitsemeetmete nõrgenemise suunas. Ka uue metsaseadusega kaasnevad muudatused on ühekülgsed, leevendades piiranguid ja võimaldades raiemahtude suurendamist, ent ei paku lahendusi metsade elurikkuse säilitamise parandamiseks.

Uuring "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050" on leitav SIIT.

Analüüs metsa majandamise piirangutest on internetis kättesaadav SIIT.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised