Eesti Metsaselts: metsaseaduse muudatused lisavad võimalusi metsade majandamiseks

Riigikogus 20. novembril 2013. heakskiidu saanud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus loob metsaomanikele täiendavaid võimalusi metsade majandamiseks.

Lisaks võimalusele menetleda paberivabalt metsa majandamisega seotud lubasid, annab seadus metsaomanikule võimaluse raiuda oma metsast 20 tm puitu kinnisasja kohta. Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link selgitas, et seejuures ei pea metsaomanik esitama ühtegi dokumenti ja samuti ei pea tal olema ka metsamajandamiskava.

Link lisas, et ka varasema seaduse järgi võis metsaomanik oma küttepuu paberivabalt raiuda, kuid selleks pidi ta järgima veel kahte täpsustavat piirangut. Nimelt ei tohtinud raiutav maht ületada 3 tm hektarilt, mis tähendab, et metsaomanik pidi raiuma hajali ja raieviis pidi vastama õigusaktides sätestatud tingimustele. Näiteks ei tohtinud nooremapoolses metsas raiuda lageraide korras. „Kui varem oli oma metsast küttepuu raiumine üsna segadust tekitav, siis nüüd on tõesti lihtsam. Peaasi, et 20 tihumeetrit ei ületa,“ lisas Mikk Link.

Uue võimalusena annab metsaomanikele võimaluse metsa majandamiseks püsimetsana, see tähendab, et metsa saab majandada nii, et ei tekiks suuri lagedaid alasid. Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent, metsakasvatuse ja metsaselektsiooni õppejõud Veiko Uri selgitas, et sel juhul tuleb raieliigina kasutada valikraiet. Sedasi tagavad raied metsa pideva uuenemise ja jätkuva säilimise.

Uri lisas, et kui lage- ja turberaie eesmärgiks on vana metsapõlvkonna likvideerimine ning asendamine uuega, siis püsimets on pidev ja selles on esindatud väga erineva vanusega puud, neist aga arvuliselt kõige rohkem peaks olema noori puid. Puistus läbi viidav valikraie täidab korraga mitmeid ülesandeid, st. nii uuendusraie, hooldusraie, kui puidu varumise eesmärke. Kuna üksikpuude väljaraie ei pruugi tagada piisavalt häid valgustingimusi elujõulise uuenduse tekkeks ja arenguks, siis lubatakse valikraiega tekitada ka piiratud pindalaga väikehäile.

„Valikraie sobib paremini varjutaluvate puuliikide puistutesse, Eestis tuleks neist kõne alla peamiselt kuusikud ja kuuse-lehtpuu segapuistud.

Samas on kuusikud väga tormikartlikud, ka tuleb arvestada juurepessu ohtu.

Pigem võiks valikraied olla alternatiivseks metsa majandamise viisiks väiksemates erametsades ja kaitstavates metsades,“ rääkis Uri.

Seaduses rõhutatakse ka vajadust pöörata jätkuvalt tähelepanu erametsanduse arendamisele. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Priit Põllumäe sõnul on meeldiv, et erametsandus riigi tähelepanu ja tuge saab. „Senine tugi on metsaomanikke ja -ühistuid palju aidanud, ent ainult toetuste abil metsaomanikke ühistutesse ei saa. Õnneks teevad seadusemuudatused elu mõnevõrra lihtsamaks väikemetsaomanikele, kes ei pea enam nii palju paberimajandusega tegelema," lisas Põllumäe.

Metsaseaduses on vastavalt keskkonnaorganisatsioonide ettepanekule sätestatud ka see, et uuendusraie tegemisel lageraiena tuleb langile pindalaga kuni 5 ha jätta säilikpuid vähemalt 5 tm hektari kohta ja langile üle 5 ha vähemalt 10 tm hektari kohta.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised