Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Foorumil arutatakse liha ja lihatoodete turustamise ning tootmisega seotud küsimusi, muuhulgas tutvustatakse foorumil ka Iirimaa ja Ungari kogemusi lihasektori arendamisel. Olulise teemana on tähelepanu all uue põlvkonna spetsialistide koolitamise probleemid lihasektoris. Foorumil toimub sellel teemal arutelu haridusasutuste ja lihatööstuste esindajate vahel.

Viimastel lihafooorumitel oli teravalt päevakorras keeduvorstide, viinerite ja teiste valmistoodete lihasisalduse temaatika. Poelettidelt võib tänaseks üha enam leida kõrge lihasisaldusega tooteid, mis rikastavad oluliselt valikut. Nii on hinnatundlikumal tarbijal võimalik otsustada odavamate toodete kasukas, kuid valikus on terve rida ka kõrge lihasisaldusega kvaliteetsemaid tooteid.

„Loodame, et tööstused võtavad aktiivselt kasutusele ka põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul, mis ei sisalda lihamassi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Järgmise sammuna tuleks senisest tunduvalt enam tähelepanu pöörata lihatoodete valmistamiseks kasutatava tooraine päritolule. Sealiha toodetakse Eestis mõnevõrra üle siseturu vajaduse ja ka veiselihaga suudame 95% ulatuses katta kodumaise tarbimismahu. Vaid kodumaine linnuliha tootmine jääb selgelt siseturu tarbimisele alla. Samas on tekkinud paradoksaalne olukord: kuigi toodame sisemaise vajaduse katmiseks piisavalt sealiha ja ka veiseliha, siis suur osa sellest eksporditakse väärindamata kujul ja meie enda vorsti- ja lihatooted valmistatakse paljudel juhtudel importtoorainest. Eelnevast johtuvalt vajab ilmselgelt põhjalikumat lahtirääkimist mõiste „Eesti lihatoode“.

„Lihasektoris võiks senisest enam kasutada Eestis ainsana päritolule ja kvaliteedile viitavat Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärki, mis oleks lihatööstustele selgeks võimaluseks tarbijaid teavitada lihatoodetes kasutatava tooraine kodumaisest päritolust ja toote kõrgest kvaliteedist,“ lisas Sõrmus.

Eestis oli liha kogutoodang 2012. aastal 81,3 tuhat tonni, millest 62% moodustas sealiha, 21% linnuliha, 16% veiseliha ning 0,9% lamba- ja kitseliha. Kui liha tootmine on viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud, siis liha tarbimine on alates 2009. aastast vähenenud. Nii tarbiti  2008. aastal kokku 101,4 tuhat tonni liha (inimese kohta 75,6 kg aastas), 2012. aastal aga 86,9 tuhat tonni (inimese kohta 67,2 kg). Siiski  arvatakse, et pikas perspektiivis liha tarbimine kasvab.