Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Üle miljardi euro suuruse eelarvega uue maaelu arengukavaga saame suunata rohkem investeeringuid aktiivsele põllumajandustootmisele. See on ministeeriumi ja tootjate ühine eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ 24 meedet kogusummas üle 1 miljardi euro keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, toidutootmise ja –tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja –ettevõtluse toetamisele. Uue maaelu arengukava eelarvest moodustavad suurima osa keskkonnaga ja konkurentsivõime tõstmisega seotud meetmed.

Arvestades arengukava vahendite piiratust, plaanitakse esimest korda anda osa toetustest tagastatava abi vormis soodsamate laenude ja tagatistena. „Nii saab märksa suurem ettevõtjate ring teha oma ettevõtete arendamiseks vajalikke investeeringuid ning vähendada sõltuvust tagastamatust abist,“ lisas Seeder.

Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014–2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) summas ligi 726 miljonit eurot, millele lisandub Eesti poolne rahastus. Lisaks suunatakse eelnõu kohaselt maaelu toetusteks veel 40 miljonit eurot otsetoetuste eelarvest. Maaelu arengukava kogueelarve on eelnõu kohaselt 1 007 848 744 eurot.

Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastu võtmiseks pärast kooskõlastusringi. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales mitukümmend põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.

Lisainfo Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostamise kohta leiad SIIT.