Tööinspektsioon: tööandjad ei teavita töötingimustest

Tööinspektsiooni töösuhete järelvalve ülevaate alusel on ettevõtetes peamiseks probleemiks töötingimustest teavitamata jätmine, selgus töölepingule pühendatud ümarlaual. Ebakorrektseid töösuhteid varjavad sageli ka töötajad.

Selle aasta kolme kvartali jooksul tehtud 552 ettevõtte külastuse käigus on tööinspektsioon tuvastanud 1038 töölepinguseaduse prg 5 lg 1 rikkumist, millega tööandajad on jätnud töötajad teavitamata töölepingulistest tingimustest ehk tööülesannetest, tasust või tööajast.

Tööinspektsiooni andmetel jätavad tööandjad enim teavitamata töötasu maksmise tingimustest, mida esines 280 ettevõttes. Märkimisväärne oli Miidla-Vanatalu sõnul, et kontrollide käigus tuvastati 64 töötajat, keda tööandja polnud üldse töötingimustest teavitanud. Võrreldes varasemate aastatega on Tööinspektsiooni andmetel teavitamata jäetud töötajate arv kasvanud. 2012. aastal tuvastati töötingimuste mitteteavitamist 49 töötaja puhul, 2011 aastal 46 töötaja puhul. Samuti kasvab inspektsiooni andmetel töölepinguta töötajate arv, mis selle aasta 9 kuuga on juba 56 inimest. 2012. aastal tuvastati töölepinguta töötamist 49 töötaja puhul, aasta varem 46 juhul.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul kaasneb  töötingimustest teavitamata jätmisega töövaidluste tekkimise oht. “Mida teadlikumad on inimesed ja ettevõtted, seda vähem tekib arusaamatusi ning esineb töölepinguliste suhete rikkumisi,” rõhutas Miidla-Vanatalu.

Samas näitavad tööinspektsiooni töösuhetealased kontrollkäigud ettevõtetesse, et teadlikkus korrektsete töölepinguliste suhete vajalikkusest on madal nii tööandjate kui ka töötajate seas.

Töövaidluskomisjonide praktikas ja tööinspektsiooni juristi nõuandetelefonile tehtud kõnedest ilmeb, et enim valmistavad töötajatele probleeme olukorrad, kus töölepingud on sõlmimata jäetud või nõustutud valedel alustel lepingute sõlmimisega. “Kui töölepingu asemel on töötaja sõlminud töövõtulepingu või käsunduslepingu, pole töötajal õigust puhkusele ega puhkusetasule, samuti igakuisele töötasule. Need on esimesed märgid, kui töötaja saab aru, et midagi on valesti,” ütles Miidla-Vanatalu. “Eriti kurioossed on aga sellised juhtumid, kus alles tuludeklaratsiooni täites saab inimene teada, et tööandja pole käitunud tema suhtes korrektselt, jättes sotsiaalmaksud maksmata.”

Ta ütles, et sageli kirjutavad töötajad lepingutele kergekäeliselt alla, andmata aru, millistest õigustest ja sotsiaalsetest garantiidest nad seeläbi ilma jäävad.

Ebakorrektseid töösuhteid varjavad ja töösuhteid eitavad sageli ka töötajad ise. “Inspektoritele tuuakse töölepinguliste suhete puudumise vabanduseks, et ollakse kas esimest päeva tööl, tehakse proovipäeva, praktikat või vabatahtlikku tööd. Vahel aga öeldakse, et ollakse tuttaval külas. Vahel võibki see nii olla, kuid olukorras, kus ehitusplatsil käib töö juba kuid, pole need vabandused tõsiseltvõetavad, ” märkis Miidla-Vanatalu. 

Töösuhetele pühendatud ümarlaual osalesid Tööinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Ametiühingute Keskliidu ja Maksu- ja tolliameti esindajad. Ümarlaud korraldati ESF programmi „Tööga soetud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010 – 2014“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised