Leedu võil hoitakse silma peal

Eesti toidutootjate arvates peab kontroll Leedu piimatoodete üle olema rangem, sest leedulaste pakutav madal hind tuleb tootmisnormide rikkumisest ja tekitab eba­ausat konkurentsi.

Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti toimetusse saadeti Leedu tootjate piimatoodete laborianalüüside tulemused. Analüüsi palus teha eraisik, kuid ta on tõenäoliselt ühe Eesti piimatööstusega seotud.

Veterinaar- ja toiduamet kinnitas, et uuris piimatoodete vastavust hügieeni- ja kvaliteedinõuetele. Kontrollimisele toodud Leedu toodete hulgas olid Vilvi jogurtid ja kohukesed, Aasa kodujuust ja kohupiim, koorevõi Favorit, Alpenrose ja Armas.

Ilmnes mitu puudust. Vilvi toodetes leiti ülemäära pärmseeni, Alpenrose võis avastati coli-baktereid (ehk soolekepikesi). Enamjaolt ei vastanud tegelikkusele ka tootel märgitud rasvasisaldus.

Veterinaar- ja toiduameti piimatoodete hügieeni juhtivspetsialisti Edvard Sooba sõnul niisuguseid analüüse eriti usaldada ei tasu, sest pole teada, kuidas analüüsile saadetud proovid võeti ja kuidas neid säilitati.

Pealegi käib kõnealusel juhul jutt tootmishügieenist, mitte toiduainete ohutusest. “Bakterite sisaldus on või sanitaar-hügieeniline näitaja. Näiteks annavad need bakterid võile saastunud maitse ja lõhna,” rääkis Sooba. Pärmseeni ja coli-baktereid analüüsitakse, lähtudes tolliliidu seadusest, mitte ELi määrusest. See on kohustuslik näiteks toodete eksportimiseks Venemaale.

Amet tegi oma proovid. Sellele vaatamata võttis amet pärast ajalehe pöördumist samuti Alpenrose või proovid, et coli-bakterite sisaldust kontrollida. Vale rasvasisaldust ega pärmseeni amet ei ­uurinud. “Kahjuks ei olnud proovi võtmise ajal sama partii võid müügil,” ütles Sooba. Müügil olnud partiis oli soolekepikese sisaldus normis.

Amet ei teatanud, millisest kaubandusketist proovid võeti. Nagu selgus, on Alpenrose Rimi omatoode, mille eri nimetusi tellib Rimi  erinevatelt tootjatelt. Näiteks selle kaubamärgi all müüdavat piima tootis alguses Tere, seejärel otsustas kaubanduskett kasutada Maag Piimatööstuse teenuseid. Võid tarnis esialgu Maag, kuid leedulaste pakkumine meeldis ketile rohkem.

Salajane tootja. Rimi kinnitas, et võid toodetakse ja pakendatakse nüüd Leedus, tootja nime keeldus müüja avaldamast, viidates lepingu konfidentsiaalsusele. Pakendil on ettevõtte nime asemel selle kood.

Koodi järgi on tootjat kõige lihtsam leida Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarameti andmebaasist, mis sisaldab kõikide maaletoojate nimesid ja neile esitatavaid pretensioone.

Salajaseks tootjaks osutus Leedu ettevõte Rokiðkio piano gamyba, mille tooteid müüakse Eesti suurtes kettides kaubamärgi Rokiðkio all. Nii see tootja kui ka Vilvi sarja tootja keeldusid kommentaaridest.

Konkurentide kaebused usaldust ei ärata. 2007. aastani toiduainete kvaliteedi kontrollimisega tegelnud terviseaameti epidemioloogiabüroo juhtivspetsialist Jelena Rjabinina ütles, et ametil on tulnud korduvalt puutuda kokku ettevõtete kaebustega konkurentide peale.

Erilist usaldust sellised kaebused ei ärata. “Selleks, et analüüsid näitaks ebarahuldavaid tulemusi, piisab säilitamis- või transporditingimuste rikkumisest,” selgitas ta. Rimi Eesti Foodi esindaja Katrin Bats kahtles samuti, kas esimest analüüsi võib usaldada. “Ilmselt tehakse seda meelega ja tegijad ei adu, et nad võivad kahjustada ka teiste sama kaubamärgi toodete mainet. Samas valmistavad paljusid teisi Alpenrose tooteid sootuks teised hankijad. Rimil on omatoodete kvaliteedi tagamiseks kindel süsteem, mis hõlmab ­auditeid tootmisettevõtetes ning pidevat kontrolli toodete üle. Meil ei ole põhjust nende kvaliteedis kahelda,” märkis ta.

Tasub teada

Leedu tootja mustas nimekirjas

Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarameti arvates ei ole UAB Rokiðkio Piena tõepoolest kõige suurem puhtusearmastaja.

coli-baktereid, pärmseeni ja tetratsükliini leidis Venemaa sanitaaramet analüüsiga Leedu tootja piimapulbris.

Leedu tootjad on viimastel aastatel korduvalt sattunud ameti erikontrolli alla.

Ka Eesti ettevõtteid on mustas nimekirjas olnud.

 

Kommentaar

Toiduamet solvab Eesti tootjaid

Alar Pink, ASi Tere turundus- ja tootearendusosakonna juhataja

Analüüsidest on selgesti näha, et 12 tootest vastas heale tavale ja Eestis kehtivatele standarditele vaid üks. Selline masskõrvalekalle ei saa olla juhuslik ja väljendab halba hügieenilist olukorda tootmises, mis võib olla tingitud hoolimatusest, vähesest enesekontrollist või nõrgast kohalikust järelevalvest. Uskumatu on lugeda Eesti veterinaar- ja toiduameti enese­õigustamiskatseid.

Tehtud on kaks erinevat proovi erineval kuupäeval, millest esimene on analüüsinud coli-laadseid. Nende kõrge sisaldus võib viidata, et toidus leidub haigusttekitavaid mikro­organisme, hallitusseeni ja pärmseeni. Teise prooviga selgub, et toodang ei vasta pakendil märgitule 7 juhul 12st. See on Eestis kehtivate seaduste rikkumine, sest kunagi ei tohiks toote märgistusel deklareeritud näitajad olla väiksemad kui pakendil märgitud.

Sellise rikkumise juures annab veterinaar- ja toiduameti juhtkond ebamääraseid vastuseid, et võib-olla on saastumine tekkinud logistika käigus. See on vastutustundetu ja solvab Eesti toidu­tootjaid.

Meie ettevõte tasub aastas kümneid tuhandeid eurosid riikliku järelevalve eest. Kui saame teada, et meie toodetega konkureerivad tooted on Eesti kontrollorganid hoopis tähelepanuta jätnud, siis sellist suhtumist turgu ja tarbijale pakutavate toodete kontrolli me ei osanud isegi arvata.

Selgub, et tänu Venemaa kontrollorganitele saame ka meie teada, missuguseid tooteid meile tuuakse.

Eks siis hakkame oma laboratooriumitega rohkem analüüsima ka turul pakutavaid konkureerivaid tooteid.

Osa riike ignoreerib seadusi

Vallo Asperk, Vigala Piimatoostuse juhatuse liige

Minu arvamus ühtib Pingi arvamusega. Veterinaaramet võiks Eestis müüdavat välistoodangut rohkem kontrollida. Importkauba puhul peab tarbija sisuliselt usaldama teise riigi järelevalveorganeid.

Meile kõigile on teada, et ­Euroopa Liidus ei ole järelevalve ühtlane. Osas riikides ignoreeritakse endiselt paljusid seadusi. Maal, kus on ebapiisav järelevalve, kasutab osa tootjaid paratamatult sobimatut tooret, näiteks jääke, taimerasva ja säilitus­ained.

Tasuks tugevdada kontrolli impordi üle

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Euroopa Liidus peaks kaupade kvaliteet olema ühtsetel alustel. Meie amet teeb kontrolle riskidest lähtudes. Kui tõesti pole toiduainete ohutus nii kõrgel tasemel kui kohalike tööstuste oma ning kui järelevalve avastab selle juhuslikult või üldse mitte, on see taunimisväärne ja lubamatu.

Teades, milliseid pingutusi teevad Eesti piimatööstused toiduohutuse, tootmishügieeni ja toodete kvaliteedi jaoks, paneb see nad importtoodanguga ebavõrdsesse olukorda.

Riigi järelevalve peaks olema usaldusväärne, kuid võib-olla tuleks kaaluda just importtoodete rangemat kontrolli. Eriti nendes tootekategooriates, mille suhtes on nõuete rikkumise kahtlusi. Samas on ette tulnud olukordi, kus Eesti tööstuste toodangut naaberturgudel on nii Leedu kui Läti veterinaarametid (või järelvalveorganid) alusetult blokeerinud.

Väiksel turul peab olema aus konkurents

Juhan Särgava, Saidafarmi juhatuse liige

Coli-proovi võtmisel peab täpselt metoodikat järgima, muidu võib kergesti tulla eksitav tulemus. Põrmugi ei soovi, et omaenda kaup põhjendamatult vale kriitika alla satuks ja seetõttu pean vajalikuks väga selgelt ja põhjalikult kontrollida ka teiste toodangut, enne kui kahtlusega informatsiooni ilmutada.

Standardist madalama kvaliteediga toodangu müügile ilmumine halvab kahtlemata meie väikest turgu ja tootjaid.

Osale arutelus

  • Tatjana Merkulova

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised