Aasta põllumees: numbrid, mis panevad tõsiselt muretsema

Aasta põllumees tõi välja konkreetselt selle, kui palju tema ettevõte kaotab eurotoetuste osas, kui uus rahastusperiood saab olema selline nagu hetkel plaanitud eelnõus.

Kõljala POÜ tegevusalad on piimakarjakasvatus, teravili ja õlikultuurid. Põllumaad on kokku 1500 hektarit. Lehmi nii holsteini kui punasest tõust on 540 tükki. Ettevõttes töötab 28 töötajat.

Investeeringud ja arendustegevus läbi toetuste
Tõnu Posti sõnul on eurotoetustel suur roll olnud, tänu sellele on suudetud investeerida ja arendada oma ettevõtet. „Meie ettevõte pidas tänavu 20. juubelit, esimesed 10 aastat  oli  võitlus ellu jäämise nimel ja edasi eurotoetuste tulles 10 aastat oleme saanud tänu toetustele arendada oma firmat ja investeerida,“ selgitas Post. „Esimene investeering oli 2004 aastal, siis ostsime traktori ja mõned põllutööriistad. 2005. aastal ehitasime Haeska vabapidamislauda, mille maksumuseks kujunes kokku 699 000 eurot. Uue ehitise hinnast oli 20 % investeeringutoetus. Ilmselt me oleksime ka oma jõududega hakkama saanud aga siis kui saime PRIAlt nõusoleku, siis muutus meie pank palju lahkemaks. Järgmine suurem investeering oli noorkarjalaut, mis valmis 2011. aastal, lisaks asfalteerisime farmi territooriumi ja tegime silohoidlad. Samuti suurenes taaskord panga usaldus meie vastu. Selle investeeringu juures oli toetuse osa 40 % ja see on juba suur summa,“ rääkis Post.

 

Miks suurtootjat karistatakse?
Tõnu Post tõi välja oma ettevõtte viie viimase aasta müügi-, toetuste, maksude ja  kasuminumbrid.


 „Minu seisukoht  on see, et võib-olla on see aeg käes, kus ei peaks toetama liikuvtehnika ostmist – masinaid, seadmeid. Küll aga peaks toetama edasi, ka suurte tootjate osas, püsiinvesteeringuid, ehitisi, rajatisi. Kui me arvestame hetkel turuolukorda, siis konkurents on väga tihe ja siis on toetused vägagi teretulnud ja olulised ja põhjendatud. Abi võib olla ka väiksema protsendiga;“ kommenteeris Post. „Toetuste osatähtsus nendes numbrites on päris oluline nagu selgub sellest tabelist. Kui me võrdleme toetuste osa oma ärikasumiga, siis paraku alles viimastel aastatel on olukord liikunud sinnakanti, et me saame pisut rohkem kasumit, kui on olnud toetused. Olen rääkinud ka teiste suurtootjatega ja tean, et ka neil on sama seis. Käive on viimasel aastal suurenenud eelkõige tootlikkuse kasvu ja müügihindade suurenemise tulemusel. Toetused on üldjuhul see kasumiosa, millest me investeerime“.

Kurikuulus tabel
Tõnu Post oli üks paljudest suurtootjatest, kes rehkendas välja, palju tema ettevõte reaalselt kaotab eurotoetustes, kui võtta aluseks uue rahastusperioodi kavand, mis juba minsteeriumitesse kooskõlastusele on saadetud.

„Kõige kehvem tõotab tulla 2015. aasta, kus toetussumma väheneb lausa 43 %. Eriti kannatavad need tootjad, kellel oli ka eelneval perioodil ebasoodsate maade toetus. Näiteks minu naabrid kaotavad kuni 50 % oma toetustest! Seda on päris raske esialgu  teadvustada, see toetus peaks kindlasti jääma aga selle maksmiseks tuleb välja töötada kindlad alused,“ rääkis Post. „Tõenäoliselt jääb ära ka loomade karjatamise nõue, sest suurtes farmides ei ole see mõeldav. Lisatoetus esimeste 39 hektari eest ei anna meile suurt tulu aga see rikub ära maade rendihinnad – toob kaasa maa rendihinnatõusu“.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Olles ise tugev, aitad ka oma ümbruses olijaid

Aasta põllumees lõpetas oma esinemise konverentsil mõttega, et tõesti ei ole maaelu ainult põllumajanduslik suurtootmine, nagu on öelnud ka meie põllumajandusminister, aga Tõnu Post on veendunud selles, et kui maal on tugev põllumajandustootmine,  siis selle piirkonda jääv küla elab paremini. „Kõik suurpõllumehed on toetanud kohaliku arengut. Olles ise tugev, aitad ka oma ümbruses olijaid,“ lausus Post.

 

 

 

 

 

Loe ka teisi konverentsi ettekandeid Eesti Põllumeeste Keskliidu kodulehelt .

 

 

AastaMüükToetusedMaksudÄrikasum
20081341520329491138000220881
2009109537130053813240074044
20101361179312142141000316872
20111651887335046148000292555
20121806571332889151000388404

KÕLJALA PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ
 Toetuse liik                                                                                          Aasta2011201220132014201520162017201820192020 (=2019)
1.Ühtne Pindalatoetus131 941143 787158 282164 749143 710158 384173 261188 312203 348203348
2.Keskkonnasõbraliku majandamise toetus37 41439 83239 83239 83244 57744 57744 57744 57744 57744577
3.Loomade karjatamise toetus21 93523 00923 043       
4.Piimalehma vasika toetus          
5.Veise kasvatamise täiendav otsetoetus22 274012 258       
6.Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus (kvooditoetus)61 30270 30965 524       
7.Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus236441963919444       
8.Ebasoodsamate piirkondade toetus36 20835 77535 102       
9.Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus 157130       
10. Lisatoetus esimeste 39 ha eest   2 1002 1002 1002 1002 1002 1002100
 KOKKU334 718332 508353 615206 681190 387205 061219 938234 989250 025250 025
 Kokku % võrreldes aastaga 2011   -38,3%-43,1%-38,7%-34,3%-29,8%-25,3%-25,3
 Kokku % võrreldes aastaga 2012   -37,8-43-38-34-29-24,8-24,8

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised