Autor: Inga Jakobson • 10. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Energia väiketootmise puhul osutus tuulisel Vormsi saarel ootuspärase tuule asemel märksa paremaks energiaallikaks hoopis päike, avastasid üllatusega Nutika Vormsi ehk energiamajanduslikult iseseisva saare projekti arendajad.

Praegu  varustatakse Vormsi saart elektriga merekaabli kaudu. Et saar muutuks energiamajanduslikult sõltumatuks, peaksid selle elanikud üle minema päikese- või tuuleenergia kasutamisele. Net Group OÜ tegevjuht ja MTÜ Nutikas Vormsi juhatuse liige Priit Kongo näeb, et saare elanikud moodustavad energiaühistu, kus iga majapidamine oleks ühtaegu nii tootja kui ka tarbija ning vajadusel saaks ülejääva osa energiat edasi müüa. Ligi kolm aastat arengus olnud projekt on saavutanud juba positiivseid tulemusi.

Tuul ei sobinudki. “Kõige suurem šokk oli see, et Vormsi saare kontekstis tuul ja tuuleenergia tegelikult meile ei sobinudki,” tõi Kongo näitena ühe avastuse. “Kui läksime saarele, siis tegime seda kindlas teadmises, et kui muu ei sobi, siis tuult ikka on.” Tartu Ülikooli üldise tuulekaardi järgi on Vormsil keskmine tuule kiirus 5 m/s, mis on tuuliku toimimiseks piisav.

Tuuleenergia kasutuse vastu Vormsil räägib Kongo sõnul aga mitu asjaolu. Esiteks tuleb tuuliku projekteerimise puhul arvestada, et see võib ümberkukkumisel sattuda naabri maa­tükile. Selleks on vaja naabrilt tuuliku püstitamiseks nõusolek saada. Praegu on Vormsil püsielanikke vaid mõnesaja piires, jaotatud maatükke ja nende omanikke aga märksa rohkem, paljud neist on rootslased. “Olukord aga on selline, et igal krundil on mitu kuni mitukümmend omanikku,” ütles ta. “Hakka aga läbi rääkima!”

Seega jäid Nutika Vormsi puhul kaalule päikesepaneelid. “Nende hind on viimastel aastatel kolinaga alla tulnud,” ütles Kongo ja lisas, et ka asjaajamise mõttes toob valik vähem bürokraatiat – tuulikumasti paigaldamine eeldab detailplaneeringut.

“Eelmisel aastal, kui oli otsuse langetamise aeg, vahetati koolimaja katust. Sündiski otsus panna pilootprojekt üles koolimaja katusele,” ütles ta. Projekti tehnilise poole ehk päikesepaneelide valiku eest vastutas Taastuvenergia OÜ.

Päikest rohkem kui mujal. Nüüd on koolimaja katusel testitud päikesepaneele ligi aasta. “Väide, et Vormsi saarel on rohkem päikest kui mujal Eestis, vastab tõele,” ütles Kongo ja lisas, et reaalsus ületas nende ootusi. “Vormsi päikesegraafik on viimase aasta jooksul olnud super – hakkas praktiliselt märtsis täisvõimsusel tööle ja lõpetas nüüd oktoobri keskpaigas,” rääkis Kongo.

Tema sõnul toodeti 3,29 kW paneeli abil aastaga pisut üle 4000 kilovatt-tunni energiat. Praegu ei ole veel teada, kui palju toodetavast elektrist üle jääb ja tagasi võrku läheb – seda plaanivad projekti eestvedajad hakata mõõtma järgmisel aastal.

Koolimajale paigaldatud lahendus läks maksma 4512 eurot koos käibemaksuga. “Tulemuseks on rahaline kokkuhoid 240 eurot elektrist ja 320 eurot aktsiisist ning võrgutasust – kokku 560 ­eurot aastas,” arvutas Kongo ja ütles, et selliste näitajate puhul tasub investeering päikesepaneelidesse end ära vähem kui 10 aastaga.

“Kui me 2011. aastal strateegiadokumendi kallal vaeva nägime, seadsime eesmärgiks hoida kohalike energiaallikate abil kokku kuni 25%,” rääkis Kongo. “Võime kindlalt öelda, et see 25% on kohapeal võimalik toota,” ütles ta ja lisas, et tõenäoliselt on seda numbrit võimalik ka suurendada.

Tulevikus plaanivad ettevõtmise eestvedajad Nutika Vormsi projekti mudelit eksportida ka teistesse riikidesse. “Tuleb tarkvaralahendus, mis jälgib tarbimis- ja tootmisgraafikut, samuti milline on tarbimisprognoos ja milline on ilmaprognoos,” rääkis Kongo tulevikuplaanidest.

Telekomide eeskujul saab elektransiidi soodsamaks muuta

Elektrivõrguteenuse pakkujad võiksid tariifide puhul võtta eeskuju telekomiettevõtetelt, leiab Net Group OÜ juhatuse liige ja Nutika Vormsi projekti üks eestvedajatest Priit Kongo.

“Elektrituruseadus ütleb, et piirkonnas, kus juba on võrgu­ettevõte, ei saa teist luua. Energiaühistu ei tahagi oma võrguettevõtet luua. Küll aga tahame teha elektritransiidi ühest punktist teise soodsamalt kui praegused võrgutasud seda ette näevad. Näiteks kui Vormsi ühes servas olev päikeseenergiatootja tahaks jagada elektrit saare teises otsas olevale tarbijale, muudavad lisanduvad võrgutasud selle energia kallimaks kui võrgust ostes.

Näeme lahendusena, et tarbija ei maksa võrgutasu kilovatt-tunni eest, vaid ostaks nn bandwidth’i ehk läbilaskehulka ja selles ulatuses võivad nad liigutada edasi-tagasi elektrit nii palju kui mahub. Umbes nagu telekomiettevõtete hinnakiri muutus kümmekond aastat tagasi, kui enam ei makstud laaditud kilobaitide eest, vaid hakati müüma internetikiirust. Ka elektrivõrgu puhul tuleb liikuda sinna, et võrguettevõte müüb vahemikke, mis viib elektrienergia liigutamise virtuaalühistu liikmete vahel soodsamaks. See on täiesti uus tarifitseerimine, aga me ei pääse sellest. Turg sunnib peale,” rääkis Kongo.

Mis on mis

Nutikas Vormsi

Projekti käivitasid IKT Ekspordiklaster, ECO klaster, Tuuleenergia klaster, Vormsi vald, Jäätmekäitlejate Liit, EAS ja eraettevõtted. 2011. aasta detsembris loodud MTÜsse jõudsid neist kolm: Vormsi vald, Volta AS ja Net Group OÜ.

Koostööpartnerite ringi kuuluvad Vormsi saare elanikud, mitmed ettevõtjad, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Eesmärk on Vormsi saare energiamajanduslikult iseseisvaks muutmine, kaasaegse elukeskkonna arendamine ja kohaliku majanduselu edendamine.

Maailmas on vaid kaks saart, mis end targa energiajuhtimise toel ise majandavad – Bornholm Taanis ja Jeju Lõuna-Koreas.

Vormsi saare pindala on 93 km2.

Kommentaar

Nullikuud pole olnud

Veikko Kõrv, Vormsi kooli direktor

Koolile toob see projekt otseses mõttes rahalist säästu – kui kasutame päikeseenergiat, siis võidame umbes 25 protsenti. Suvel on meil talvepuude tegemise aeg ja selleks kasutame võimsat elektrisaagi. Kui kool elektrit ei vaja, õpetajad on puhkusel ja tuled ei põle, siis seda elektrit, mida päike toodab, kasutab meie katlamaja, kus tehakse tulevaks talveks puid. Selles mõttes oleme kogu energia ära kasutanud.

Päikesepaneelid on suhteliselt hooldevabad, meie kogemus näitab, et see 25%, mis me võitu saame, on päris märkimisväärne. Nullikuud meil polegi olnud, kõige vähem tootlust on detsembris, jaanuarist aga juba päike sulatab lume ära ja numbrid lähevad jälle ülespoole.

Sellistel projektidel on tulevikku

Aivar Reivik, Volta ASi juhatuse liige

Nutika Vormsi puhul oli Volta roll nii nõuandev kui ka esimese projekti osaline rahastamine, idee autor oli Priit Kongo.  Sellistel projektidel on tulevikku, kui seadusandlus järele jõuab – eriti mis puudutab võrke ja võrguteenuseid. Esialgu tundub, et koolimajale paigaldatud päikesepaneeli tasuvusaeg on eeldatust lühem.

Päikeseenergia eelis tuule ees polnudki üllatav, sest puude vahel saavutaks tuul eelise vaid kõrge tuulikumasti abil.