Toetuse väljapetjad jäid pika ninaga

Harju maakohus mõistis kokkuleppemenetluses süüdi ärimehed, kes üritasid PRIA-lt põhu­briketitehase rajamiseks toetust välja petta.

Aastate eest supermodelli Carmen Kassi ja kinnisvaraärimehe Jürgen Järviku kiirlaenufirmat Creditmarket juhtinud Kari Kadak (sündinud 1982. a) hakkas Võrumaal Antslas endise Wermo mööblitehase ruumidesse rajama põhubriketi­tehast. Tema firma Goodwill küsis selleks Põllu­majanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) 300 000 eurot toetust. Esitatud dokumentide järgi oli see pool kogu projekti maksumusest. Teine pool pidi toetuse saamiseks olema kaetud omafinantseeringuga.

Kahtlused peatasid toetuse maksmise. Väljastpoolt paistis kõik ilus ja PRIA peadirektor otsustas 2009. aasta suvel projekti toetada. Paraku leidsid taotleja dokumente uurima asunud PRIA ametnikud peagi, et midagi on selles asjas mäda. Tekkis kahtlus, et Kadak oli projekti maksumust fiktiivsete hinnapakkumiste ja arvetega poole suuremaks paisutanud, et saada tehase rajamise raha tervenisti PRIA-lt.

Asutus tegi prokuratuurile kuriteoteate ja toetuse väljamaksmine peatati. Kriminaaluurimise algatanud maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Põhja talitus tuvastaski kõigepealt võimaliku maksukuriteo, millele lisandus hiljem soodustuskelmuse kahtlus.

Kadakul oli paisutatud toetuse saamiseks vaja PRIA-le näidata, et OÜ Goodwill on tasunud omafinantseeringu. Mitme firma vahel koostati fiktiivseid arveid ning tehti ka rahaülekanded, kuid summad jõudsid lõpuks Kadaku firmasse tagasi. Skeemides osalesid OÜ Eurolaager juhatuse liige Martin Murd ja OÜ Ambla Agro juhatuse liige Marti Kuusemets.

Sealt algas maksukelmuse uurimine, kuna OÜ Goodwill käibedeklaratsioonides suurendati alusetult käibemaksu tagastusnõuet 51 000 euro võrra. Et soodustuskelmuseja maksukelmuse kuriteod jäid lõpuks katse staadiumisse, siis kahju ei jõutud nendega tekitada.

Karistused piirdusid mõne tuhandega. Harju maakohus määras kokkuleppemenetluses Kadakule 9175 euro suuruse rahalise karistuse. Sellest 4500 eurot peab ta kohe ära maksma ning ülejäänud summat sisse ei nõuta, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eelmise aasta oktoobrist on Kadakul ka ärikeeld.

Martin Murdile määras kohus 1917 euro suuruse ning Marti Kuusemetsale 1495 euro suuruse trahvi.

2010. aasta lõpul müüs Kadak poole Goodwillist kinnisvaraärimees Genaadi Urbi firmale OÜ UCOM ning pool aastat hiljem liikus teine pool Kadaku tuttava Indrek Kauksi ettevõttele. Kauksi oli ettevõtte tegevdirektor ja kuigi PRIA tehasele lõpuks raha ei andnud, saadi see ikkagi tööle. Põhubrikette toodeti seal poolteist aastat, neid müüdi näiteks ka ehitusmaterjalide poeketis K-Rauta.

Selle aasta suvest Kauksi enam ettevõtte osanik ei ole, enda sõnul liikus ta teisele alale. “Minu teada tehas praegu ei tööta. Seal oli omanikevahetus ja seda asja struktureeritakse ümber,” märkis Kauksi.

Kriminaaluurimise käigus selgitati, et Good­willi kasuks pani kuriteo toime Kadak ja uued omanikud selles ei osalenud.

Kuna ettevõtte süü ei olnud suur ja puudus avalik menetlushuvi, lõpetati Goodwilli suhtes menetlus. Ettevõte maksis riigituludesse ligi 3000 eurot. Praegu kuulub Goodwill täielikult Genaadi Urbi ettevõttele.

Kadakult, Murdilt ja Kuusemetsalt ei õnnestunud kommentaari saada. Ka süüdimõistetute kaitsjad ei soovinud kommentaare anda. Vaid advokaat Mariann Tusti märkis lühidalt, et nimetatud kohtuasjas toimus kokkuleppemenetlus, kohus kinnitas prokuröri, süüdistatavate ja kaitsjate vahel sõlmitud kokkulepped ja tegi sellele vastavalt seadusliku otsuse.

Stella Veber: pettuse avastasid PRIA ametnikud

Põhja ringkonnaprokuröri Stella Veberi sõnul avastasid PRIA ametnikud, et dokumentides esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele ja sellest sai alguse süüdimõistva kohtuotsusega päädinud kriminaal­uurimine.

Veberi sõnul on soodustuskelmuste kohta Eestis seni suhteliselt vähe kohtupraktikat.

Miks ei kandnud PRIA ettevõttele Goodwill juba määratud toetust üle? Kõigepealt määras PRIA 2009. aastal taotlejale 300 000 eurot toetust. Pärast seda esitas ettevõte PRIA-le kuludeklaratsioonid ja kuludokumendid, mille põhjal tegid PRIA ametnikud ettevõttes kontrolli ning tuvastasid, et esitatud andmed ei vastanud kas osaliselt või tervikuna tegelikkusele. Sellest tulenevalt tekkis PRIA järelevalveametnikel kahtlus, et investeeringuobjektide tegelik maksumus on PRIA-le väidetust tunduvalt väiksem. Seejärel esitas PRIA prokuratuurile kuriteoteate ja toetuse väljamaksmine peatati.

Kui kriminaalmenetluse käigus sai üheselt selgeks, et PRIA-le on esitatud valeandmeid, tegi PRIA peadirektor otsuse toetust mitte välja maksta.

Kes tegeles kohtueelse uurimisega ja miks algatati kaks kriminaalasja? Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis täies ulatuses läbi maksu- ja tollimaneti uurimisosakonna Põhja talitus. Kõigepealt tuvastas amet maksumenetluse käigus võimaliku maksukuriteo ja alustas selle kohta kriminaalmenetlust. Hiljem lisandus sellele soodustuskelmuse asi. Kaks kriminaalasja ühendati, sest nendega seotud isikute ring kattus.

Kas soodustuskelmuse para­grahviga süüdimõistmisi on ka varem olnud ning kas sarnaseid asju on praegu veel ­uurimise all? Kohtupraktikat on Eestis soodustuskelmuste kohta seni suhteliselt vähe. Siiani ei ole riigikohus ühtki soodustuskelmuse kriminaalasja sisuliselt arutanud. Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses on praegu veel vähemalt neli soodustuskelmuse kahtlusega juhtumit.

 

Mis on mis

Soodustuskelmus, KarS § 210

(1) Soodustuseks käesoleva para­grahvi tähenduses loetakse tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust.

(2) Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

Justiitsministeeriumi andmetel ei mõistetud 2009. ja 2010. aastal soodustuskelmuse paragrahvi (KarS §210) alusel mitte kedagi süüdi. 2011. aastal mõisteti süüdi üks juriidiline isik ja 2012. aastal neli füüsilist isikut. Sel aastal on soodustuskelmuse paragrahvi alusel siiani jõustunud üks kohtuotsus, millega Viru maakohtus mõistis süüdi sihtasutuse Lääne-Viru Arenduskeskus juhatuse liikme Leho Leisi.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised