Suurtootjate rahaallikas võib kuivaks jääda

Suurtootjad väidavad, et põllumajandusministeeriumi koostatud maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) viib neilt suure osa toetustest ja ­eelistab niisama niitjaid.

“Me ei nõua, et suurtootjatel oleks rohkem toetusi, vaid seda, et säiliksid võrdväärsed tingimused sellega, mis siiani on olnud,” ütles Trigon Agri ASi tegevjuht Ülo Adamson. Praegusel kujul nõrgestab arengukava Adamsoni hinnangul suurpiimatootjaid, nende võimet toota ja eksportida.  

“Piimatootmist on just viimasel ajal arendatud suurinvesteeringutega ja paljudel on võetud ka pikaajalised pangalaenud,” nentis Adamson. Tema sõnul võivad muudatused lisaks toetuste vähenemisele tuua ettevõtjatele kaasa ka rahatrahvid. 

Ta rõhutas, et kui vaadata Eesti järgneva seitsme aasta arenguperspektiivi, siis on eksport ja ekspordi kasv meie majandusele oluline element. Piimatootjad on viimase aasta jooksul aga eksporti tugevasti kasvatanud, tehes investeeringuid. Mängureeglite muutmine viib tema sõnul piima ekspordi kindlasti alla. Väiketalunikud on tema sõnul aga väga pisike osa tootmisest.

Mahepõllumajandust viljeleva Saidafarmi omaniku ja Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi ­Juhan Särgava sõnul näitavad numbrid, et just suuremate ettevõtete toetus väheneb oluliselt. “Küsimus on, kuidas neid numbreid võtta, kas toetused vähenevad 40 protsenti või üle selle,” nentis ta.

Särgava märkis, et üks arengukava muudatusi, mis talle muret valmistab, on 39 hektarist väiksemate maaomanike 30 protsendi võrra suurem toetamine. See loob keerulisema olukorra neile, kes maad rendivad.

Minister õigustab. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on väide, et uus arengukava ei toeta aktiivseid tegijaid, sada protsenti vale. Ta märkis, et ka mahetoetused on aktiivsetele põllumeestele ning neid ei saa põllumehed, kes midagi ei tooda. “Mõned põllumajandustootjad ja katusorganisatsioonid, kes väidavad ennast esindavat enamikku sektorist, eelkõige siis põllumeeste keskliit ja põllumeeste kaubanduskoja juhtisikud, väidavad, et niisugused meetmed nagu mahetootjate toetamine ei kanna põllumajandustootmise eesmärke ning et sinna kantakse põhjendamatult palju,” märkis põllumajandusminister.

Minister lisas, et arengukaval on laias laastus kaks suunda, üks on toidu tootmine ja põllumajandus ning teine keskkond, mille meetmed ei ole tõesti suunatud tootjatele, vaid keskkonnahoiule.

Teine asi, mille üle protestitakse, on ministri sõnul loomade heaolu meede, mis samuti eeldab loomade olemasolu ja liha või piima tootmist. Seni on põllumehed toetust saanud, kui vähemalt 30 protsenti karjast karjatatakse, ent ministri hinnangul sellisel määral karjatamine mingit lisaväärtust ei loo. Nüüd soovib ministeerium, et karjatataks 100 protsenti karjast, et suunata toetus lisategevusele, mitte sellele, mida juba nii ehk naa tehakse. “Loomad peaksid saama värsket õhku, päikest ja olema karjatatud, see tekitab lisaväärtuse, aga loob olukorra, et suured investeeringud, kus on vabapidamislaudad, kus loomad on aasta läbi laudas, ei saa enam põhitoetust, kui nad ei vii oma põhikarja välja,” selgitas Seeder.

Ta ütles, et väiksematel karjadel on see jõukohasem ja lihtsam, ning sealt tulebki vastuolu. Seeder rõhutas aga, et tegemist on vaid retoorikaga negatiivse kuvandi loomiseks ning maaelu arengukava koostajate survestamiseks.

Miks peaks börsiettevõtet toetama? Talupidajate keskliidu esimees Kalle Hamburg rõhutas, et võetakse iseenesestmõistetavalt, et kõik justkui peaksid toetusi saama. “Meie eesmärk on ikkagi see, et loomade heaolu paraneks. See on suurema kulu kompensatsioon, see ei ole helikopteri pealt raha loopimine,” lausus ta.

“Teine asi on see, et miks peaks maksumaksja rahaga toetama börsiettevõtet, veel vähem Rootsi börsiettevõtet,” lausus Hamburg.

Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu märkis, et praegusel kujul loob uus arengukava ebavõrdsed konkurentsitingimused nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.

Seeder märkis, et tegemist on taas väga kitsa ringi väljapressimisega. “Igasugune toetuse jagamine loob ebavõrdsed konkurentsitingimused. Võrdsed konkurentsitingimused on siis, kui toetusi ei jagata,” lausus Seeder.

Särgava nentis, et minister on väga keerulises olukorras. “Kasvuhoonetingimuste loomine mingisugusele väiksemale grupile loob kehvema põllumajandusturu ja ministril ei saa kerge olema, kui ta selle vahe sinna sisse teeb,” märkis ta.

Seeder tunnustas aga põllumehi, kes enam kui kahe aasta vältel on oma sõna sekka öelnud. “Me oleme teinud juhtkomisjoni, kus on 27 erineva organisatsiooni esindajat pluss eraldi töörühmad meetmete jaoks. Me oleme avatult kõigi silme all olnud, see on üks kõige demokraatlikum arengukava, mis on Eestis tehtud. Nii demokraatliku menetluse käigus ilmselt ongi nii, et konsensust ei saavutata,” nentis minister.

Mis on mis

Kuidas toidutööstuses suur- ja väiketootjat eristatakse?

Mikroettevõteteks loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Väikesteks loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

Keskmisteks loetakse need ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Üks küsimus

Keda peab MAK väikeseks tootjaks?

Marko Gorban. maaelu arengu osakonna juhataja

MAKi puhul toetuste seisukohast me tootjaid suurteks-väikesteks ei jaga. Paaris meetmes on väikestele erisused (põllumajanduse investeeringutes liikuv tehnika, nõuandes väikeste nõuandeskeem) ja nendel juhtudel on väikestena käsitletud tootjaid, kelle müügitulu on alla 100 000 euro.

Osale arutelus

  • Marta Jaakson

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised