Vaata, millised on uuest aastast jõustuvad seadusemuudatused

Rahandusministeerium tuletas meelde, et uuest aastast hakkavad kehtima mitmed seadusemuudatused.

Jõustub 2014. aasta riigieelarve seadus. Tulude mahuks on planeeritud 8,02 miljardit ja kuludeks kaheksa miljardit eurot. Riigi kulude kasv on 5%, mis jõuab pea kõikide eluvaldkondadeni. Pensionikasv on pea kuus protsenti, mis on suurim tõus viimase kuue aasta jooksul. Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1%. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 0,3% võrra, 32,1 protsendile, mis on viimase kuue aasta madalaim tase.

Jõustub maksukorralduse seaduse muudatus, mis vähendab sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaega nii deklaratsiooni kui ka haldusakti (nt korraldus) alusel seitsmelt aastalt viiele aastale. Praktika on näidanud, et enam kui viieaastaste maksuvõlgade laekumise protsent on ülimadal.

Jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, mis tagavad Eestis ja välisriigis asutatud lepinguliste investeerimisfondide kinnisvaratulu ühesuguse maksustamise. Edaspidi maksustatakse ka Eesti lepinguliste investeerimisfondide Eesti kinnisvaratulu. Fondi tasemel maksustatud tulu teistkordselt osaniku tuluna ei maksustata. Seadusemuudatused puudutavad ainult kinnisvaratulu ning need ei puuduta pensionifonde ega nende osakuomanikke.

ELi eelarveperioodi struktuuritoetuse seadus paneb paika aastate 2014–20 siseriiklike ülesannete jaotuse struktuuritoetuse kasutamisel, võimaldab ministeeriumidel kehtestada toetuse andmise tingimused, erisused toetuse andmisega seotud menetlusele, kontrollimise ja vaidluste lahendamisele.

Riigihangete seaduse muudatused võimaldavad tühistada raamlepingu alusel rikkumisega sõlmitud hankelepinguid. Riigihangete vaidlustamise tähtaeg pikeneb seitsmelt tööpäevalt edaspidi kümnele kalendripäevale. Riigisaladusega seotud vaidlustused esitatakse edaspidi otse halduskohtusse.

Nagu riigieelarve strateegias 2012. kevadel kokku lepitud, tõuseb tubakaaktsiis kuus protsenti ja alkoholiaktsiis viis protsenti.

Kohtu ja prokuratuuri nõuded ning kohtute kogutavate riigilõivude haldamine viiakse üle maksu- ja tolliameti maksukohustuslaste registri andmebaasi. Sisuliselt koondatakse mitme riigiasutuse nõuded ühte registrisse, kust inimesed saavad parema ülevaate oma rahalistest kohustustest riigi ees. Kohtu ja prokuratuuri nõuded saavad eraldi viitenumbrid, seaduses sätestatud juhul kasutatakse tasumiseks isiku ettemaksukontot arvestuses oleva summa ulatuses.

Käibemaksuseaduse muudatustega laiendatakse tax free-müügi tõendamise võimalusi, muutub elektroonilise side teenuse ja elektroonilise teenuse maksustamise koht ning sätestatakse koguseline piir käibemaksuvabalt Euroopa Liidu välisest riigist saadetavale kohvile (500 g) ja teele (100 g). Muudatused jõustuvad 1. märtsist.

Suureneb pensionite täiendava maksuvaba tulu määr. 1. jaanuarist on täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kuus. See on 18 eurot kuus rohkem kui varem.

Jõustuvad kindlustustegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muudatused. Nendega muudetakse kindlustusandjate juhtimise nõudeid üle-euroopaliste reeglite alusel, võimaldatakse kindlustusandjal tegutseda lisaks kindlustusandja agendina ka krediidiasutuse, fondivalitseja või investeerimisühingu agendina, tõstetakse kindlustusmaaklerite vastutuskindlustuslepingu  kindlustussummasid.

Jõustuvad krediidiasutuste seaduse ja seonduvate seaduste muudatused. ELi õigusaktidel põhinevad muudatused näevad ette uusi kohustusi pankadele, investeerimisühingutele ja riskifondide valitsejatele. Pangad ja investeerimisühingud peavad hoidma senisest rohkem kvaliteetset kapitali ja looma täiendavaid puhvreid. Täienevad nõuded on ka juhtimisorganitele. Riskifondide valitsejad võetakse suurema kontrolli alla. Seadus suurendab finantsstabiilsust ning aitab tagada finantssektori usaldusväärsust ja läbipaistvust.

Pikeneb pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivusaeg. Investeerimisfondide seaduse, kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadusega pikendatakse kohustusliku kogumispensioni fondide valitsemistasude piirmäärade (konservatiivsetel fondidel 1,2% ja ülejäänuil 2%) kehtivusaega viie aasta võrra.

Seadusega muudetakse ka kohustusliku pensionifondi osakute pärimise reegleid. Osakuid saavad nüüd füüsiliste isikute kõrval pärida ka juriidilised isikud. Veel täiendatakse pärandvara pankroti regulatsiooni. Kui pärandvarale kuulutatakse välja pankrot, saab võlausaldajate nõudeid rahuldada ka kohustusliku pensionifondi osakute arvelt.

Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmisega tõhustatakse finantsjärelevalvet finantskonglomeraatide üle, tehakse lihtsamaks teiste liikmesriikide investeerimisfondide osakute pakkumise võimaldamine Eestis ja antakse finantsinspektsioonile selgem roll elanikkonna finantsalaste teadmiste edendamisel.

Eesti inimesed, ettevõtted ja asutused peavad 1. veebruariks olema valmis kasutama Euroopa Liidu ühtseid maksetingimusi (SEPA). Kontonumbrid muutuvad pikemaks ja pangad võtavad kasutusele e-arve teenuse. Ettevõtted ja asutused peavad muutma oma kontonumbri ära ka arvetel ja blankettidel ning muutub panka saadetav makseformaat.

SEPA ühtlustab reegleid kogu Euroopas ja tulevikus peaks inimestel ja ettevõtetel piisama ühest maksekontost ja pangakaardist oma kodumaal, et teha ja koguda makseid ning ajada asju kogu Euroopa majanduspiirkonnas. Eraisikute kontonumbrid muutuvad automaatselt, st pangad teisendavad riigisisesed kontonumbrid nii määratud maksetel, püsikorraldustel kui ka mujal.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised