Autor: Margus Ameerikas • 9. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ameerikas: 4R ehk 4Õ

Väetiste Instituut USA-s andis paar aasta tagasi välja väga asjaliku ja praktilise väetamise juhendi. Lühidalt nimetati seda 4 R printsiibiks. R-Right ehk eesti keeles siis Õige.

• Õiged toiteelemendid,

• õige kogus,

• õige aeg,

• õige koht

Kui lugeda erinevaid agrokeemia õpikuid või vastava kursuse juhendeid, siis tundub, et koostajad võistlevad omavahel, et kes suudab keerukamalt ja põhjalikumalt agrokeemiat lahti seletada. Tihti on aga hoopis suurem oskus asja võimalikult lihtsalt ja selgelt tavainimesele selgeks teha. Lühidalt öeldes tähendab 4R/4Õ nelja peamist väetamise põhitõde, mis määravad ära olulisema osa optimaalset tulemusest:

1.Õiged toiteelemendid e. taimetoiteelementide vahekord. Iga kultuur nõuab kasvuks ja saagi moodustamiseks spetsiifilisi taimetoiteelemente kindlas koguses. Need saab taim peamiselt mullast. Kui mullas on peamiste elementide sisaldus keskmine, siis on lihtne arvestada vaid konkreetse taime spetsiifilise nõudmisega ja kasutada vastavat kultuuripõhist väetist. Kui mullas on aga mõne elemendi sisaldus kas kõrgem või madalam, siis tuleb vastavalt ka seda arvesta.  

2.Õige kogus. Taime kasvuks ja saagi moodustamiseks kulub teatud kogustes erinevaid toiteelemente. Agrokeemia põhireegel on see, et toitainete tasakaal põllul oleks paigas – see kogus taimetoiteelemente mis saagiga eemaldatakse tuleb väetistega tagasi anda. Lisaks muidugi arvestades seda, et mullaviljakus paraneks: taimetoitainete sisaldus saaks viidud vähemalt keskmisele tasemele ja tõuseks huumusesisaldus.

3.Õige aeg. Toiteelemente vajab kasvav taim kogu kasvuperioodi vältel. Kogused on aga erinevad. Algselt on taim väike ja kasutatavad kogused väikesed. Eri perioodidel on ka toiteelementide järele erinev nõudlus. Näiteks algselt suure vegetatiivse kasvu ajal kulub kõige rohkem lämmastiku ning kasvu teisel poolel saagi moodustamise ajal kaaliumit. Õige aeg tähendab seda, et näiteks N oleks taimel just siis selle suure kasvu ajal piisavalt saada. Kui saagi eesmärgid on suured, siis aga ei saa kõike seda N-i anda korraga külvieelset, sest siis on kaod liialt suured. Optimaalne oleks siis anda seda jaotatult, korraga kuni N 100 kg/ha.  

4.Õige koht. Väetiste kasutamisel on 5 peamist andmisviisi ehk kohta:

1. Hajusalt pealtväetisena mullapinnale;

2. Hajusalt mulda segatult ehk külvieelse mullaharimise alla;

3. Paiklikult e. lokaalselt kombineeritud külvikuga seemnetega lähedusse;

4. Starterväetisena koos seemnega;

5. Kasvuaegse lehtede kaudu lisa- e. täiendväetamisena.

Sõltuvalt väetisest ja ajast tuleb neid kombineerida. Põhiväetis NPK kompleksväetis anda mullaharimise alla või paiklikult. N väetiseid täiendavalt pealtväetisena, P väetiseid väikeses koguses starterväetisena ning erinevaid mikroväetiseid kasvuaegselt lehtede kaudu täiendväetisena.    

Kõik need 4 Õiget faktorit on omavahel seotud taoliselt, et parim tulemus jääb saamata, kui kasvõi üks nendest pole optimaalselt täidetud.

Järgides täpselt neid nelja elementi on lihtne saavutada parim väetamise efektiivsus ehk ühe kasutatud väetise ühiku kohta saada suurim lisasaak. Samuti siis ka majanduslik tulukus ehk iga väetise ostuks kasutatud euro eest saadakse tagasi suurim rahaline tulu!

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960