Autor: Ave Lepik • 9. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Euroopas suhteliselt haruldase talve põhjustajad on Atlandilt ridamisi saabuvad tsüklonid," selgitas Keevallik. "Sügisel jahtub ookean aeglasemalt kui manner ja seepärast toovad tsüklonid kaasa sooja ja niisket õhku. Tavaliselt käib sügistalvel meie aladel võitlus Atlandilt saabuvate madalrõhkkondade ja Siberi kohal laieneva külma kõrgrõhkkonna vahel, kus kumbki pool ei taha alla anda, aga tänavu läks teisiti."

Tsüklonite teekonnad määrab tema sõnul polaarfront, mis eraldab külma polaarõhku soojast parasvöötme õhust ja moodustab pooluse ümber neli-viis põhja-lõunasuunalist looget. "Polaarfrondi ülapiiril tormavad läänest itta ülitugevad tuuled – jugavoolud – ja pikkamisi nihkuvad samas suunas ka looked. Tänavusel sügistalvel on aga polaarfront praktiliselt seiskunud sellisesse asendisse, et Euroopa jääb frondist lõuna poole ja Põhja-Ameerika põhja poole. Sellest siis vihm ja plusskraadid meil ning lumi ja pakane Ameerikas," selgitas ta.

Seda, kaua selllised ilmaolud kestavad, on professor Keevalliku sõnul raske ennustada: "Igatahes ümbruskond on praegu nii kaua soe seisnud, et isegi siis, kui Siberi kõrgrõhkkond oma külma hingusega meieni jõuab või mingi vägi polaarfrondi liikuma lükkab, ei saa pakane kaua kesta, sest Päike hakkab üha kõrgemalt käima ja kevad läheneb."