Põdrasamblik toidab laiahaardelist äri

Räpina ettevõtja Toomas Sein hooldab vanureid, villib mineraalvett, korraldab veekogudel lustisõite ja viib Keenias läbi safareid – kõike seda teeb ta tänu maast üles korjatud rahale.

1997. aastal hakkas ta Piusa liivastes männimetsades korjama põdrasamblikku ning asutas Räpinas oma esimese, praeguseni tegutseva firma OÜ Mosolem. Algul eksporditi kuivatatud ja kokku­pressitud samblikku Hollandisse, ent aasta pärast hakati ise samblikust ja muudest materjalidest jõulu­pärgi valmistama, sest valmistoote müük on kasumlikum. Viimaste aastate majandustulemused on viinud Mosolemi kiiresti arenevate firmade ehk Gaselli TOPi.

“Kõik minu muud tegemised on Mosolemist alguse saanud ja tänu pärgade eest teenitud rahale üles ehitatud,” kinnitab Mosolemi ainuomanik ja juht Toomas Sein. “Kuna sambla korjamine ja pärgade tootmine on hooajaline, saan töötajaid muul ajal rakendada teistes firmades, näiteks Värskas asuvas mineraalveetehases.”

Pärjad ootavad jõuluaega. Praegu polegi Mosolemi pärjamasinate taga ühtegi inimest ja ka ladu on kaubast tühi. Paar tokitäit põdrasamblapärgi Sein siiski pildistamise jaoks leiab. “Need kuivatame ära ja jätame järgmist jõuluhooaega ootama,” võtab Sein poseerimiseks mõned hõbehallid pärjad kätte. “Samblapärgadega ei juhtu midagi, enne müüki tuleb neid vaid värskenduseks veidi niisutada.”

Küll on aga Mosolemil uus hoogtöö ukse ees – veebruari keskpaigast kuni suure reedeni toodetakse dekoratsioone ülestõusmispühadeks. Tegu on kaseoksakimbuga, mida kaunistavad värvitud kalkunisuled. See toode on juba üle kümne aasta läinud eriti hästi kaubaks Rootsis. Seina äriidee põhineb kalkuni rinnasulgedel ja sellel, et ta on üles leidnud need üksikud kohad maailmas, kus masstöötlemisel kitkutakse kalkunid sulgedest käsitsi paljaks.

Hiinlased värvivad suled ära. Üks koht on Hiina ja seal laseb Sein ka suled värvida. Et sulgede värvitoonid vastaksid munadepühade traditsioonilistele erksatele värvidele, lendas Sein selle nädala algul Hiinasse. “Ma toon Hiinast korraga ühe tonni jagu värvitud sulgi ja kui toonid on valed, kaotan ma tunduvalt rohkem, kui ma Hiina-sõidule kulutan,” põhjendab Sein ja lisab, et saab ühtlasi külastada ka oma head sõpra, kes üle kümne aasta tagasi hiinlannaga naitus ja Eestist ära kolis.

Õige pea pärast Hiinast naasmist põrutab Sein aga Aafrikasse Keenia linna Mombasasse, kus ta eelmise aasta mais asutas turismifirma Kwale

Tours. Sein läheb vaatama, kas kohaliku tegevjuhi valitud elamispinnad on firma siinsetele giididele ikka piisavalt elamisväärsed.

“Kui praegu pakutakse Keenias safarituure vaid inglise keeles, siis mina plaanin hakata pakkuma peamiselt venekeelset giiditeenust,” räägib Sein. “Vene turistid räägivad väga vähe võõrkeeli ja see, et neile omakeelset teenust pakkuda, on täiesti kasutamata turg.” Kwale Tours pakub praegu samuti vaid ingliskeelseid safareid.

Ka põdrasammalt hakkas ta omal ajal korjama ja eksportima just seetõttu, et mitte keegi Eestis sellega ei tegelenud. “Idee sain partneritelt, kellega ajasin lilleäri,” meenutab Sein. “Ega erilist konkurentsi pole meil Eestis siiamaani, vaid üks soomlastele kuuluv väike perefirma Kagu-Eestis kogub põdrasamblikku ja müüb seda Saksamaale. Õle- ja samblapärgasid ei tee masstoodanguna peale meie mitte keegi.”

Mosolemi peamised äripartnerid on olnud üks suur hulgimüügifirma Soomes ja teine Rootsis. “Kõige suurem viga oli see, et alguses andsin kaupa ka väikestele edasimüüjatele ja osale viisin kauba lausa kätte,” räägib Sein. “Aga siis hakkasid väiksemad tegijad ära kustuma ja raha jäi tulemata. Kõik see põhjustas palju aja- ja närvikulu.”

Ei mingeid lepinguid. Sein on veendunud, et palju lihtsam on ajada asju suurte koostööpartneritega. “Kusjuures meil ei ole nendega paberi peal sõlmitud mitte kunagi mitte ühtki lepingut,” paneb Sein vestluspartneri kulmud imestusest kerkima. “Kõik käib suusõnaliselt. Kogu äri on ainult usalduse peale üles ehitatud. Eks oli aeg, kui ka suured partnerid jäid mõneks ajaks võlgu, aga me ei ole neis hetkekski kahelnud.”

Sein võttis Mosolemile esimese laenu alles 2012. aastal. Senised suuremad investeeringud – õlepärjamasinad ja 4000 ruutmeetri suurune hoonekompleks Ristipalos – on soetatud kasumi eest.

“Laenuraha eest ostsin kinnistu Pihkva järve kaldal Lüübnitsas, kuhu plaanin ehitada sadama, ning Tartusse Emajõele 86kohalise reisilaeva,” täpsustab Sein ning lisab, et neli senist lõbusõidulaeva on OÜ Seto Line Reisid bilansis. “Mosolem hakkab järjest enam turismiga tegelema. Uus laev võib ka Peipsi järvel sõita.”

“Seto Line Reisid võimaldas meeldiva kasulikuga ühendada,” muigab Sein, kelle üks suur kirg on reisimine.

Kes on kes - Toomas Sein

1991 – Tallinnas FIEna tegutsedes vahendas Hollandist lilli ja eksportis Soome Eesti suvelilli.
1997 – hakkas välispartneri soovitusel koguma põdrasamblikku.
01.10.1997 – asutas Räpinas OÜ Mosolem.
Toodab sambla-, oksa- ja rukkiõlepärgi, kaunistusi jõuludeks ja lihavõttepühadeks, punutisi jms. Umbes 95 protsenti toodangust läheb eksporti, peamiselt Soome ja Rootsi.
2001–2007 pidas Räpina lähedal Ristipalos külalistemaja ja Partei pubi.
2007 – avas Ristipalus vanurite ja puuetega inimeste pansionaadi. Äripartner OÜs Maarja Hooldekeskus on arst, endine sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand.
2000 – hakkas lõbusõite pakkuma Lämmijärvel. Praegu korraldab huvireise Emajõel, Peipsil, Värska lahel ja Lämmijärvel viie laevaga. Äripartner OÜs Seto Line Reisid on Külvar Mand.
2009 – ostis pankroti äärel oleva Verska Mineraalvee OÜ, 2012. aasta kevadel müüs viiendiku mineraalveefirmast ASile A. Le Coq.
2012 – omandas Soomes firma Forton OY, mis osutab pakkimis- ja logistikateenust lillede hulgimüügifirmale.
2012 mai – asutas Keenias turismifirma Kwale Tours.

Taust
Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2010–2012 kasvas OÜ Mosolem kasum 21,51 ja käive 2,96 korda.
Süvenev koostöö põhipartneri, Soome hulgimüügifirmaga Helsingin Kukkatoimitus. Soome hulgimüügifirmasid on järjest pankrotti läinud ja Mosolemi pikaaegne koostööpartner on tööd juurde saanud. Pankrottide põhjused ei ole olnud mitte masu, vaid hinnasõda.
Põhitoodangu, pärgade tootmismahu kasv. 2012. aastal tootis Moso­lem 37 600 pärga ja 80 000 lihavõttepühade kaunistust.
Elustaimedega jõulukaunistuste populaarsus Skandinaavias. Mosolem tegi 2012. aastal 150 000 jõuluistutust. Tegu on kaunistustega, mille põhikomponent on korvi istutatud lill, küpress või muu elustaim. Eestis pole selliste jõulukompositsioonidega veel harjutud.
Uued tooted. Eestis on populaarsust kogumas männi-, kuuse- või nuluokstest punutud jõulupallid, mida saab kaunistada.

Üks küsimus

Milline vanasõna iseloomustab kõige paremini Teie firmat, tegevust või Teid ennast?

Toomas Sein, OÜ Mosolem juht ja omanik
Kuidas külvad, nõnda lõikad. Selles ongi ju äri kinni, et kuidas sa külvad ja väetad, nii sa ka tulemuse saad. Nii nagu sa asju organiseerinud ja korraldanud oled, vastavalt sellele ka tagasi saad. Väga oluline on valida õiged töötajad ning panustada suhetesse koostööpartneritega. Väetamise all mõtlen peamiselt seda, kas oled piisavalt raha ettevõttesse investeerinud. Muidugi, sinu külvatut võivad tabada ka sinust mittesõltuvad ikaldused, aga kui sa üldse ei külva, siis ei saa sa kindla peale mitte midagi tagasi.

Kommentaar
Nagu väikeärimehe sünonüüm

Tarmo Noop, ASi A. Le Coq juhataja

Osaluse omandamine Toomas Seina firmas Verska Mineraalvee OÜ oli meie initsiatiiv. Nägime võimalust siseneda loodusliku mineraalvee turule ja seepärast omandasime viiendiku firmast ning tegime investeeringu tootmisseadmetesse.
Müüme Verska mineraalvett üheliitrises plastpudelis oma turustusvõrgu kaudu ja sellel tootel läheb hästi.
Toomas Seinal on kasutusel väga hea äriskeem, mis sobib suurepäraselt väikefirmale: ise ta turundusele raha ei pane ning on leidnud hea sümbioosi meiega.
Toomas Sein on nutikas ärimees, kes oskab hästi äri­õhku nuusutada. Teda võiks lausa väikeärimehe sünonüümina kasutada – kogu aeg mõtleb ja tegutseb ning on oma tegemistes visa ja järjekindel. Ta on nagu Hunt Kriimsilm, kellel on üheksa ametit.

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
Äripäeva Gaselli TOP ilmub 20. veebruaril. Lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla
13 miljoni euro.


 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised