Võtame Eesti rikkuse kasutusele

Eesti on elaniku kohta loodusressursside maa, metsa ja maavarade poolest üks Euroopa  rikkamaid riike. Nende kolme sektori potentsiaal on kokku 2-3 miljardit eurot lisakäivet majanduses ja kümneid tuhandeid ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega töökohti, kirjutab VKG projektijuht Kalev Kallemets.

Metsasektori hõive on 28 000 töölist, kuid põhivara investeeringud töötaja kohta ja järelikult ka tootlus on 2-3 korda väiksem kui Soomes ja Rootsis. Soomes on  metsakinnistu keskmine suurus 30 ha, Eestis 10 ha. Konsolideerimisele saab kaasa aidata.Teede ja sildade kandevõimet tuleks suurendada nii, et vähemalt hooajati saab vedada puitu sama suurte veokite ja kuludega kui Soomes ja Rootsis. Puidupõhiste toodete eksport 2013. aastal oli üle 1 mld euro. Samas raiemaht Eestis võiks juurdekasvu arvestades olla 30% suurem. 2012 raiemaht oli 9 mln m3, kuid juurdekasv on 11,5-12 mln m3 ning mitmeaastase alamraie tõttu on akumuleerunud 44 milj m3  puidu raiepotentsiaal.

Praegune piimatoodang on 0,7 mln t aastas

2015. aastaks, kui Euroopa Liidu piimakvoot vabaks läheb, võib see kasvada 1 mln tonnini, nagu oli 1939. aastal, kui kogu piim lüpsti käsitsi või 1,2 mln t nagu 1989. aastal. 1939. aastal oli põllumajandusmaad 2,7 mln ha ja 2010 võrdluseks 941 000 ha ehk ligi 3 korda vähem. Tohutu hulk maad on läinud metsa ja võsa alla. Põllukultuuride kasvupind 1980. aastal oli 444 000 ha, 2012. aastal 290 000 ha. Eesti põllumajandustoodete eksport oli 2012 1,1 mld eurot, kuid import 1,3 mld.

Eestisse võiks rajada veel ligi 100 tuhandepäist lauta, käidelda läga biogaasiks, töödelda piima eksporditoodeteks ning loomulikult toota ka veiselihatooteid. Kokku potentsiaal ligi 500-700 miljonit eurot investeeringute, täiendava käibe ja potentsiaal tuhandeteks töökohtadeks - maal, mitte Tallinnas.

Meil on ligi 3000 miljonit tonni põlevkivi, piisavalt õli tootmiseks

Üle 2 miljardi tonni fosforiiti, kus P2O5 sisaldus üle 15%, piisav väetise tootmiseks. Ligi 1 miljard tonni tehnoloogilist dolomiiti ja lubjakivi, mis on hädavajalik terase, paberi, klaasi ja teiste toodete tootmisel. Üle miljardi tonni turvast, mis hädavajalik kaasaegses põllumajanduses kasvuturbaks või biokütteks. 500-1000 miljonit tonni rauamaaki rauasisaldusega üle 28%. Tänaseks on 100 aastaga Eestis ära kasutatud 1 mld t põlevkivi, alla 50 mln t fosforiiti ja tagasihoidlikus mahus tehnoloogilist lubjakivi. Samas 15 mln t põlevkivi töötlemine annab täna käivet ligi 700 mln eurot, riigile maksu-ja omanikutulu 250 mln eurot, ca 8600 otsest hästi tasustatud töökohta. Täiendava 10 mln t töötlemisel õliks ja töötlemisel diisliks saaks käivet 650 mln eurot, riigile maksu-ja omanikutulu 200 mln ja täiendavat 3000 töökohta. 5 mln t fosforiidi töötlemisele saaks ühe uuringu järgi rajada 500 mln EUR investeeringu ja käibega tööstuse 1500 otsese töökoha ning 100 mln eurose riigituluga.

Rootsi mäendusstrateegia on tõsta metallimaakide kaevemaht tänaselt 60 mln tonnilt 120 miljoni tonnile 2020 aastaks. Soome mäendusstrateegia eesmärk 2010 oli tõsta metallimaakide toodangut 4 miljonilt tonnilt 70 miljoni tonnini. Ka seal on keskkonnamõjude hindamine, seire, kuid lahendusi leitakse. Rootsi ja Soome riik ise käib toormemessidel reklaamimas oma riiki kui potentsiaalset mäendusinvesteeringute sihtriiki. Eesti riik aga peletab huvilisi olgu Eestis või välismaalt üleregulatsiooni, ülemaksustamise ja populismiga.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

 

Osale arutelus

  • Kalev Kallemets

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised