Millised olid 2013. aasta suurimad pankade rahastatud põllumajandusinvesteeringud?

Loe, kuhu ja millesse aitasid investeerida Eesti suurimad pangad põllumajandussektoril 2013. aastal.

Meelis Annus, Swedbanki põllumajandussektori juht:

Eesti põllumajandussektori jaoks oli 2013. aasta positiivne. Ilmaolud olid sügisel head, saagikoristus õnnestus ja toodangu kokkuostuhinnad olid jätkuvalt kõrged. Aastases võrdluses teraviljahinnad küll langesid, kuid võrdlusbaasiks kasutatava 2012. aasta hindu võib pigem nimetada ülikõrgeteks.

Laenuturul oli raha kättesaadavus hea ja suurest konkurentsist tingituna ka intressimäärad madalad. Eesti Panga andmetel kasvas finantseerimisportfell põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi valdkondades möödunud aasta novembri lõpuks kokku 525 miljonile eurole. Swedbanki osa sellest oli 160 miljonit eurot. Panga uue müügi maht põllumajanduses ületas aasta alguses prognoositut. Positiivne oli ka see, et uued  investeeringud jagunesid erinevate tootmisharude vahel ühtlaselt, mitte ei kontsentreerunud üksikutesse harudesse.

Swedbanki investeerimislaenu toel rekonstrueeriti ja ehitati piimatootmisfarme, sigalaid, sööda- ja sõnnikuhoidlaid. Üks suurem ja huvitavam projekt oli kaasaegne lihaveise farm. Tavapärasest rohkem osteti laenu abil põllu- ja metsamaad.

Lisaks põllumeestele investeerisid ka sektoriga seonduvad ettevõtted.  Swedbanki finantseeritud suuremad objektid olid kahe uue viljaelevaatori ja ühe põllumajandustehnika müügisalongi ehitus. Need  mahud ei sisaldu eelpool mainitud numbrites. 

Kokkuvõttes saab Swedbank lugeda 2013. aastat väga edukaks, sest pangal läheb nii hästi kui läheb tema klientidel ja meie klientidest põllumeestel läks väga hästi.

Eerika Vaikmäe-Koit, AS SEB Pank jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht, juhatuse liige:

2013. aasta põhjal võib öelda, et SEB abil põllumajandussektoris tehtud investeeringud on pigem suunatud ettevõtete jätkusuutlikkusele ning uute põllumaade/karjamaade soetamisele.  

Põhilised investeeringud tehti uute või olemasolevate tootmisbaaside (laudad, kuivatid, hoidlad jms) renoveerimiseks ja laiendamiseks. Järjest olulisemal kohal on ka põllumajandusmaade ostude finantseerimised. Kokkuvõttes moodustasid investeerimislaenud umbes 35% finantseerimise mahust põllumajanduses 2013. aastal. Sama palju tehti ka investeeringuid olemasoleva seadmepargi uuendamiseks ja uute seadmete soetamiseks. Seega on 70% investeeringutest seotud pikaajaliste laenude ja liisingutega. 

2013. aastal tehtud investeeringute puhul kasutasid ettevõtted paljuski PRIA viimase taotlusvooru investeeringutoetuseid, samas tänavused põhivarainvesteeringud kujunevad ilmselt madalamaks kui EL-i uue eelarve perioodi tõttu.

Põllumajanduses kaasatakse käibevahendeid peamiselt kevadel, et finantseerida algava külviperioodiga seotud jooksvaid kulusid.  Umbes 30% koguinvesteeringutest on seotud lühiajaliste laenudega.

Kõige rohkem põllumajanduskliente asub Lõuna Eestis, umbes 40%. Sama protsendi ulatuses on Lõuna-Eesti laenuosakaal 2013 aastal väljastatud põllumajandussektori laenudest. Lõuna-Eesti suurimad investeeringud olid seotud põhiliselt tootmisbaaside laienemisega ning sellega seonduvalt uute seadmete soetamisega, samuti oldi aktiivsed ka põllumaade ostmisega.

Lääne Eesti, Viljandi/Pärnumaa ja saared on teisel kohal põllumajandusinvesteeringute mahtude edetabelis. Selle piirkonna osakaal on 1/3 kogu finantseerimisportfellist. Suurematest tehingutest finantseeriti Lääne regioonis 2013. aastal mitme uue vabapidamislauda ehitust. Saaremaal finantseeriti SEB kaasabil 500 kohalise ja Pärnumaa  250 kohalise lauda ehitust.

Paide ja Lääne-Virumaa osakaal 2013 aasta põllumajanduse finantseeringutest oli 17%. Põhiliselt olid investeeringuteks sõidukiliising, seadmeliising ja käibekapitali finantseerimine. Investeeringutest maasse, tootmishoonetesse oli selles piirkonnas osakaal vaid 12% (s.o suhe kogu maa ja tootmishoonete investeeringutesse). Paide ja Lääne-Virumaa kliendid on teinud eelnevatel aastatel palju investeeringuid ning samuti kasutasid nad 2013. aastal suures ulatuses omavahendeid põhivara investeeringuteks. Suurimad investeeringud tehti lautade ehituseks ja maade soetamiseks, et kindlustada ka tulevikus jätkusuutlik majandustegevus.

Põhja Eesti ja sh Raplamaa osakaal põllumajandusest jääb umbes 10% juurde. Selle piirkonna pikaajalised investeeringud on väiksemahulised – pigem on pööratud rõhku käibevahendite finantseerimisele. Põhja Eesti põllumajandussektori suurimad investeeringud on seotud uute põllumaade soetamisega. Samuti ehitati uusi lautasid ning uuendati vanu (ehitati ümber karja vabapidamise lautadeks).

70% SEBi sõllumajandussektori investeeringutest olid mullu seotud pikaajaliste laenude ja liisingutega.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised