Kuivõrd ohtlik või ohutu on Eesti mesi tervisele?

Mullu tehtud uurimisprojekti tulemused näitavad, et Eesti meest leiti taimekaitsevahendite jääke. Kuivõrd ohtlik või ohutu on Eesti mesi tervisele selgitab Eesti Maaülikooli teadur Reet Karise.

Eesti Maaülikooli teadu Reet Karise selgitab, et  uurimisprojekti “Pestitsiidide esinemine Eesti korjealade mees ja suiras: mõju meemesilastele” eesmärk ei olnud uurida Eestis müüdavate mete seisukorda, vaid meemesilaste ohustatust põllumajanduslike pestitsiidide poolt.

Projekti raames võeti tarudest lisaks õietolmu ja haudmeproovidele ka meeproove. Nende meeproovide erinevus kaubandusliku meega võrreldes seisneb selles, et osaliselt kaanetamata mett ei ole mesilased lõplikult töödelnud ning seetõttu võivad mesilased veel eemaldada mingisuguse osa saasteainetest. Seetõttu ei pruugi kaubandusliku mee uurimine anda identset tulemust meie leidudega. 

Selle projekti käigus ei ole uuritud ei Eestist ega ka mujalt pärit kaubanduslikku mett. Rahvusvahelise teaduskirjanduse põhjal avalikustatu põhjal tean, et näiteks Portugalist, Hispaaniast, Prantsusmaalt ja Poolast pärit samalaadsed andmed tarudest leitu kohta näitavad ka kuni 30 erineva pestitsiidi toimeaine samaaegset esinemist mees või suiras.

Projekti tulemused näitasid, et mesilaste vastsete toiduks olevas mees ja õietolmus võib leiduda mitmete pestitsiidide toimeainete jääke samaaegselt või ka ühekaupa sõltuvalt korjetaimede töötlemisest. Mee seest tuvastati analüüsiga pigem kasvuaegselt kasutatavate umbrohutõrjevahendite toimeainete jääke klopüraliidi ja glüfosaati, mida taim peale pritsimist veel paljude päevade jooksul enne närbumist nektarisse eritab. Need toimeained sisalduvad meil väga levinud herbitsiidides Lontrel (klopüraliid) ja Roundup (glüfosaat). Suirast leiti aga mitmete insekti- ja fungitsiidide toimeainete jääke. Mõningate toimeainete jääke leidsime isegi mesilashaudmest, mis näitab pestitsiidide toimeainete püsivust ja liikuvust läbi organismide.

Projekti esialgsed tulemused näitavad, et potentsiaalselt võivad vähemalt osad meie leitud toimeainete jääkidest mesilaste tervist või käitumist mõjutada. Väga konkreetseid järeldusi on ainult ühe aasta tulemuste põhjal vara teha. Leitud toimeainete jääkide ning nende koguste mõju inimese tervisele ei julge ma kommenteerida, sest minu uurimisteema käsitleb mesilasi.

Muidugi on seni võetud proovid (14 taru Tartumaalt) vaid väike ala võrreldes kogu Eestiga, kuid kuna Tartumaa põllumajanduslik tegevus ja maastikustruktuur haritava maa osakaalult ei erine oluliselt keskmisest Eesti põllumajandusmaast, siis võib oletada, et seisukord ei ole mujal parem ega halvem. Loodetavasti saame järgmisel aastal laiendada proovide arvu ja territooriumi ning saada parema ettekujutuse tegelikust seisukorrast.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised