22. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalandustoetuste tähtsad muudatused 2014. aastal

Kalanduse valdkonnas on tänavu üleminekuaasta, kus põhirõhk on uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi õigusaktide väljatöötamisel. Kalandussektori jaoks jätkuvad mõningad toetusmeetmed 2007-2013 perioodi alles jäänud vahendite arvel.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi reguleeriva määruse arutelud Euroopa Liidu tasandil veel käivad ja lõppevad eeldatavasti mitte varem kui tänavu aprillis. Kuna fondi õigusakte veel ei ole, pole selgunud ka uueks perioodiks Eestile määratud eelarvet. Seega suure tõenäosusega ei ole aastate 2014-2020 vahendeid võimalik tänavu veel kasutada. 

Uue fondi rakendamise põhimõtete dialoog kalandussektoriga käib aga juba mõnda aega. Koostöös on kokku pandud kalanduse strateegia ning eraldi ka täpsem vesiviljeluse strateegia. Praegu toimuvad ka konsultatsioonid sektori esindajatega võimalike meetmete põhimõtete üle, kuid täpsemad läbirääkimised tulevad siis, kui Euroopa Liit on vastu võtnud fondi määruse. 

Eestile on oluline, et uue kalandusfondiga muutub otsustusprotsess kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete valikul regionaalsemaks ja saame Läänemere äärsete liikmesriikidega koostöös sobivad lahendused välja töötada.

Seniks on sektoril kasutada neid toetusi, mille jaoks on raha alles veel perioodist 2007–2013.

KASULIK TEADA: Tänavu planeeritavad taotlusvoorud senistest Euroopa Kalandusfondi meetmetest:

• Ühisinvesteeringud tootjaorganisatsioonidele, millest toetatakse kala külmutamiseks ja ladustamiseks kasutatava külm- ja laohoone ehitamist, kalandustoodete tootjate ühenduse liikmete toodetud vesiviljelustoodangu töötlemiseks vajaliku ehitise, sealhulgas külma- ja laohoone ehitamist ning kala käitlemiseks vajalike seadmete soetamist.

• Muud ühistegevused, millest toetatavad tegevused aitavad näiteks kalavarusid säästvalt majandada ja säilitada, parandada töötingimusi ja –ohutust, korraldada erinevate kalandussektori sidusrühmade koostööd jpm.

• Kalanduspiirkondade säästev areng, millest toetatakse kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamist, kalandustoodete ja agariku töötlemist ning kalandustoodete otseturustamist, kalandusega seotud turismi arendamist ja rannakülade taaselustamist, tegevuste mitmekesistamist ning koolitustegevusi. Selle meetme taotlusvoorud avatakse vaid neis rannapiirkondades, kus on veel eelarve jääki.

Autor: Olavi Petron

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960