Kas sõnnikust võib saada loomakasvatajale lisasissetulek?

Äripäeva Põllumajanduse erilehe lugeja küsib: Kas perspektiiv rajada Saaremaale biogaasijaamad tõstab hinda lehmasõnniku ehk kas sõnnikust võib saada loomakasvatajale arvestatav lisasissetulek?

Vastab Peep Pitk, TTÜ Keemiainstituudi keskkonnabiotehnoloogia doktorant:

Küsimuse püstitus on näide sellest, milline kuvand biogaasi tootmisel Eestis on ehk seda käsitletakse vaid energiatehnoloogiana. Biogaasi tootmise positiivne mõju põllumajanduse ökoloogilise jalajälje vähendamisele ja keskkonnakaitsele on jäänud tähelepanuta, kuigi selle propageerimine ja sektori arendamise toetamine peaks olema Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühine eesmärk.

Biogaasijaamade võimalik rajamine Saaremaale ei muuda lehmasõnnikut müüdavaks kaubaks, vaid annab eelkõige piimafarmidele võimaluse sõnniku täiendavaks väärindamiseks efektiivsema väetisena ja sõnniku käitlemise kulude optimeerimiseks põllumajandusettevõttes. Arvestades Saaremaa lehmasõnniku koguseid ja paiknevust, siis tuleb biogaasijaama käsitleda kui integreeritud piimatootmise osa, mis aitab keskkonnasõbralikult lahendada ühe või mitme lähestikku asuva farmi sõnniku ja biolagunevate tootmisjääkide käitlemise. Kui näitena vaadelda farmi, kus tekib vedel- ja tahesõnnikut, rohusilo jääke jne, siis nende põldudele laotamiseks on vaja kasutada erinevaid metoodikaid ning taimede toitainete omastatavus on madal. Kui nimetatud substraate kasutada biogaasijaamas, siis lõpp-produkti ehk kääritusjäägi laotamiseks saab kasutada vedelsõnniku laotustehnoloogiat ning lämmastiku omastatavus taimedele on oluliselt kõrgem.

Vedelsõnnik on oluline biogaasijaama sisend, et tagada biogaasi tootmisprotsessi stabiilsus ja optimaalne keskkond mikroorganismide kasvuks. Kuid kuna vedelsõnniku energiasisaldus on madal (keskmine Eesti vedelsõnniku potentsiaal 11–12 m3 CH4/t), siis selle kokku vedamine üle 10–15 km vahemaa tagant ei ole otstarbekas.

Tahesõnnikuga on olukord erinev. Selle energiasisaldus on oluliselt suurem kui vedelsõnnikul ja vedu biogaasijaama ka kaugemate vahemaade tagant võib olla põhjendatud (sõltub allapanu materjalist, biogaasi potentsiaalist jne). Samas on tahesõnnik ka väikefarmide jaoks eelkõige väetusmaterjal, ehk kui mõnel farmil tekib võimalus oma tahesõnniku käitlemiseks läheduses asuvas biogaasijaamas, siis see ei oleks ühesuunaline ostu-müügi tehing, vaid farm on kindlasti huvitatud tagasi saama kääritusjääki koguses, milles on võrdväärses hulgas toitaineid.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised