Eestimaa Talupidajate Keskliit peab juubelit

22. jaanuaril 1989 asutati Paides Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille esimeseks esimeheks valiti Aldo Tamm ja esimeseks peadirektoriks Jaan Leetsar.

On paslik meenutada, et liidu asutajad olid aktiivsed maaelanikud, kes soovisid alustada perestroika raames talude taastamist ja eraettevõtlust. Talupidajad olid ühed esimestest eraettevõtjatest peale pikka sunnitud vaheaega. Esimesed talud (taas)asutati juba 1988. aastal omamata selleks selget seadusandlikku alust.

Seega oli ETKLi esmaseks põhjuseks ja eesmärgiks võidelda talude õigusliku staatuse ja maade kasutusõiguse eest. See eesmärk saavutati üsna pea ning veel sama aasta sügisel võeti vastu ENSV taluseadus, mis pani õigusliku aluse talude massilisele tekkele Eestis.

Peretalude taastamist tuli alustada tühjalt kohalt. Polnud ei loomi, seemet, vajalikku tehnikat ega põllumajanduslikke ehitusi, oli vaid janu maa ja eraettevõtluse järele. Hiljem saadi abi ka noorelt Eesti riigilt, kohalikelt ettevõtetelt ja välismaalt, peamiselt Põhjamaadest.

Paljud toonastest talupidamisega alustajatest olid saanud hoopis muu ettevalmistuse ja põllumajanduslikud teadmised kas puudusid või ei olnud piisavad. ETKLi järgmiseks oluliseks tegevuseks oli erialase nõuande korraldamine ja liikmete infoga varustamine.

Talude arenguteel on olnud mitmeid kriise, kuid tänaseks on Eestis peretalude taastamise protsess valdavalt lõppenud. Paljud meie taludest on kasvanud mitmed kordi suuremaks võrreldes omal ajal tagastatud maadega, kui paljud on paraku ka talupidamise ühel või teisel põhjusel lõpetanud. Talude võime areneda ja kriisidele vastu panna on olnud väga erinev nagu on olnud erinevad ka oma tootmise arendamise teed. Seetõttu on ETKLi liikmete hulgas täna talusid maakasutusega mõnest kuni sadade hektariteni.

Tänapäevalgi esindab ETKL peamiselt peretalude huve. Enamik meie liikmetest on peretalud, kus valdav osa tööst tehakse ära pereliikmete poolt.

ETKLi prioriteetidest põllumajanduspoliitikas:

  • ETKL lähtub sellest, et hajutatud toidutootmine ulatuslikus peretalude võrgustikus tagab Eesti toidujulgeoleku märksa kindlamalt kui kontsentreeritud suurtootmine, mis liigub vähehaaval välisomandisse.
  • ÜPP II sammas, ehk investeeringute, keskkonna ja üldisemalt maaeluga seotud toetused peavad tulevikus mängima märksa olulisemat rolli kui kõigile jagatavad otsetoetused.
  • Otsetoetused peavad olema diferentseeritud, et tasakaalustada erineva suurusega ettevõtete konkurentsitingimused. Tänane praktika, kus valdav osa Euroopa maksumaksjate rahast jagatakse väikese hulga suurettevõtete vahel, ei võimalda väiksemate ettevõtete arengut ja viib seeläbi tootmise edasisele kontsentreerumisele.
  • Põllumajanduse kontsentreerumine ja tootmise intensiivistamine on kõrge julgeoleku- ja keskkonnariskiga globaalsed protsessid. ETKL on täielikult vastu laialdasele maade haaramisele, mis Ida-Euroopa riikides viimasel ajal toimub. Selle protsessi tulemusena liigub maa peamiselt Aasia ja Araabia päritolu kapitali kätte, kogu toodang eksporditakse ja maha jääb vaid keskkonnale tekitatud kahju. ETKL leiab, et see oluline teema tuleks Eesti poolt tõstatada EL tasandil olulise küsimusena.

Osale arutelus

  • Kaul Nurm

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised