Autor: Üllas Hunt • 30. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Vastu

Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõus olev sihtotstarbeline investeeringutoetus on andnud tõuke plaanile rajada Eestisse uus piimatööstus. Praegu on kavandatav toetusmeede ühistukeskne, ent sellele peaksid saama konkureerida ka eraldi tegutsevad piimatootjad koos eravalduses tööstusega.

Ehkki ühistutel on vajalik roll meie põllumajandusmaastikul, ei ole palju piimatootjaid-ettevõtteid huvitatud ühistulisest koostööst. See jätaks need olulist piimamahtu omavad ettevõtjad toetusskeemist kõrvale. Lisainvesteeringute tegemine ühisesse töötlemisettevõttesse ilma MAKi toetuseta võib aga olla üsna komplitseeritud. Kõigil põllumeestel-farmeritel on esmajärjekorras vaja suunata vahendeid oma tootmise kaasajastamiseks, keskkonnanõuete täitmiseks, planeeritakse maaoste. Väga spetsiifiliste piirangutega skeem võib tekitada teatud tootja(te)grupile ka konkurentsieelise.

Loogiline käik. Saaremaa piimaühistu ja E-Piima plaan rajada ühistulistel alustel tegutsev piimatööstus on nende ühistute loogiline käik. Probleemiks jääb aga täiendava toorpiima kaasamine, mis peaks lisanduma ühistute senisele töötlemismahule. Praegu on see 130 000 tonni piima aastas, mis on ilmselgelt vähe konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku tööstuse rajamiseks. Lisaks peab tulevane ühisettevõte tagama piimatootjatele konkurentsivõimelise hinna võrreldes Leedu tööstustega.

Eestisse oleks suuremat piimatöötlemisettevõtet kindlasti vaja, sest meil toodetakse piima sisetarbest üle poole rohkem. Ülejäävat piima ei suuda olemasolev tööstus erinevatel põhjustel töödelda ning suur osa toorpiimast (700–800 tonni päevas) tuleb eksportida.

Efektiivse piimatööstuse rajamine ei ole aga lihtsalt mõne ühistu või tootjagrupi kitsas huvi, vaid on olulise mõjuga kogu piimasektori arengule. Paremale lahendusele aitaks kaasa, kui tulevasele investeeringutoetusele võiksid konkureerida nii ühistulised tööstused kui ka eraldi tegutsevad piimatootjad koostöös eravalduses oleva tööstusega.

Koostöö tööstustega. Põllumeeste omandis oleva piimatöötlemisettevõtte rajamiseks alustati näiteks mullu Epiko initsiatiivil laiapõhjalist arutelu farmerite ja piimatööstuste esindajatega (v.a Valio Eesti). Eesmärk on tegeliku huvi, kriitilise mahu toorpiima varumise võimaluste ja projekti omafinantseeringu võimekuse väljaselgitamine. Väga oluline on seejuures teada, kas meil on tööstusi, kes oleksid valmis koostööks vähemusomanikuna.