Kuidas praegused külmad on mõjutanud talivilju?

Äripäeva Põllumajanduse erilehe lugeja küsib: Kuidas praegused külmad on mõjutanud talivilju?

Vastab: Scandagra Eesti AS taimekasvatusnõustaja Tiiu Annuk.

Tänavune talv on jälle kordumatu nagu alati. Jaanuari alguses võisime rahulolutundega mitte muretseda taliviljade talvitumise pärast, kuna ilmad olid head. Kuna jaanuari lõpuks lubas suuremaid külmasid, ootasime pikisilmi lund. Mõnel pool Eestis tuligi lumi maha juba enne suuremate külmade saabumist. Põhja-Eestis ja Virumaal oli lund taliviljade ning rapsi kaitsmiseks suurte miinuskraadide eest piisavalt - 10 cm ja rohkem. Ka Lõuna-Eestis sadas 7-8 cm paksune lumekiht maha. Kahjuks ei läinud nii hästi Tartu- ja Jõgevamaal, samuti Läänemaal, kus kohati oli lumekihi paksus ainult 1-2 cm.                                        

Lõuna-Eestis on tuul tuisuga lume nüüdseks paiguti minema pühkinud ning suurte külmade tulekul võib kõrgemates kohtades tekkida taimedele külmakahjustused. Tänase seisuga võib öelda, et maa on külmunud vähemalt 20 cm ulatuses, kohati, kus lumekiht oli õhem, isegi 30 cm. Kaevates mulda enne suuremat lumesadu oli näha, et see oli kuiv, seega taimede ummuksisse jäämise oht on kevadel väiksem.

Täna on veel vara öelda, kuidas talivili ja raps külmadele vastu pidasid.

 

 

 

 

 

 

 

 

Taliviljade talvitumine sõltub väga palju kasutatavast tehnoloogiast ja loomulikult sordist. Mida põhjamaisema päritoluga sort, seda paremini saab ta hakkama miinuskraadidega. Rapsi puhul saab kindlasti oluliseks näitajaks, kui hästi teda sügisel talveks ette valmistati. Kui kasvukuhik on maapinna lähedal ja lund on olnud piisavalt, pole veel muretsemiseks põhjust.
Võrreldes Läti ja Leeduga oleme tänavu eelisolukorras. Leedulased näiteks ennustavad sel aastal suuri talvekahjustusi, kuna karm pakane tuli praktiliselt lumeta maale.
Siiski tuleb olla optimistlik, sest meie talikultuurid on külmakraadidega hästi kohanenud ja võivad sageli üllatada oma hea taastumisvõimega, väga palju sõltub ka sellest, kuidas taimed
jõuavad sügisel välja areneda. Näiteks talirapsi taimik talub ilma lumeta lühiajaliselt isegi -15 kuni -20 °C, talinisu taimed umbes -20°C, rukis isegi -25°C. Oluliseks saavad sageli märtsi lõpu - aprilli alguse vahelduvad sulad ja külmad, mis põhjustavad külmakerkeid.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised