Loe, millised on põllumajandusmaa rendihind maakondades

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas.

2013. aastal oli hektari keskmine rendihind (koos maksudega) 39,5 eurot

. Rendihinnad varieeruvad väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub. Rendile võetakse põllumajandusmaad nii tasuta kui ka üle 100-eurose rendihinnaga hektari kohta. Ehkki Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu disain ei näinud ette statistika tegemist maakondade kohta, on tarbijate suurest huvist tingituna olemasolevate andmete alusel hinnatud ka põllumajandusmaa rendihindu maakondades.

Statistikaamet küsitles ligi kaht kolmandikku põllumajandusmaa rendilevõtjatest.

Kõige levinum kokkulepitud rendihind jäi 2013. aastal vahemikku 20–50 eurot ja üle 100 euro hektari eest maksti vaid 3% rendimaa puhul. Hind polegi nii madal, kui arvestada, et Eurostati esialgse hinnangu kohaselt langes Eesti põllumajandustootja reaaltulu töötaja kohta 2013. aastal võrreldes varasema aastaga 17%. See oli suurim langus Euroopa Liidus. Kuigi põllumajandustoodangu väärtus on kasvanud, on kulud kasvanud veelgi enam. Põllumajandusministeeriumi andmetel avatakse tänavu PRIAs veel ka toetusõiguslike maade täiendav registreerimine, mis võib kasutatavat põllumajandusmaad juurde tuua ja seeläbi langetada ka ühise pindalatoetuse hektarimäära.

Väidetavalt pole harvad juhud, kui rendihinna kauplemisel kasutatakse argumendina seda, et kellegi tuttavale on Eestimaa teises otsas makstud kõrget hinda. Rendileandjad küsivad enamasti maksimaalselt kõrget hinda ja osa põllumehi paistab olevat nõus seda ka maksma. Siiski ei ole üheski maakonnas rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga. Maakondades jäävad hektari keskmised rendihinnad 34–50 euro piiresse. Erinev on olukord vaid mandrist eraldatud Hiiu- ja Saaremaal ning ka Läänemaal, neis maakondades ei ületanud hektari keskmine rendihind 27 eurot. 50 euroni ulatub keskmine rendihind ainult Tartumaal. Tartumaal makstakse hektari eest vähemalt 100 eurot 6% rendimaa puhul, mis on Eesti maakondade seas kõrgeim näitaja. Samal ajal Hiiu- ja Saaremaal, aga ka Põlva- ja Harjumaal jääb nii kalli rendimaa osatähtsus ühe protsendi piiresse.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui Eestis keskmiselt oli põllumaa hektari rendihind 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot, siis maakondades erines põllumaa hind 17 eurost Hiiumaal kuni 52 euroni Tartumaal. Püsirohumaa hind oli 21 eurost Hiiumaal kuni 41 euroni Viljandimaal. Kui reeglina on põllumaa hind püsirohumaa omast kõrgem, siis mõningates maakondades pöörab nõudluse ja pakkumise suhe hinnad vastupidiseks või võrdseks.

 

 

 

 

 

 

 

 

Ülevaate koostasid:

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
 
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Loe lisa SIIT

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised