13. veebruar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis muutub taimekaitse valdkonnas?

Eelmise aasta 26. novembrist muutusid mõned taimekaitsevahendite kasutamise nõuded, mida tuleb silmas pidada käesoleval aastal teostatavatel taimekaitsetöödel.

Taimekaitsevahendi professionaalseks kasutajaks vastavalt taimekaitseseadusele loetakse füüsilisest isikust ettevõtjat või tema ettevõtte töötajat ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liiget, juriidilist isikut juhtima õigustatud muud isikut või ettevõtte töötajat, kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle.

Taimekaitsevahendi kasutaja peab läbima koolituse

2013. aasta 26. novembrist jõustus nõue, mille kohaselt taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus. Seega kui enne võis vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada põllumajandustootja või muu neid oma majandus- ja kutsetegevuses kasutav isik taimekaitsetunnistust omamata, siis nüüd võib taimekaitsetunnistuseta taimekaitsevahendeid kasutada üksnes hobikasutaja koduaias, oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel või muudel aladel, kui seda ei tehta majandustegevuse või kutsetegevuse käigus. Tähelepanu tasub juhtida, et tulenevalt professionaalse kasutaja mõistest, peab taimekaitsetunnistus oleme nii sellel isikul, kes reaalselt teostab taimekaitsetöid, kui ka sellel, kes seda majandus- ja kutsetegevuse tarbeks ostab või otsustab selle valiku ja kasutamise üle, kui need on ettevõttes erinevad isikud.

Uus on ka nõue, mille kohaselt avalikes kohtades sh parkides ja aedades, spordi-, puhke- ja koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuse vahetus läheduses asuvatel aladel võib taimekaitsevahendit kasutada üksnes professionaalne kasutaja.

Seega peavad ka kõik isikud, kes kasutavad taimekaitsevahendeid mittepõllumajanduslikel eesmärkidel, nagu näiteks karuputke tõrje teostajad, maanteeäärte ja raudtee hooldajad jms, kes on seni enamasti kasutanud vabamüügis olevaid glüfosaadi tooteid, omama käesolevast aastast taimekaitsetunnistust, kuna nad on professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad.

Koolituse läbimise kohustus kehtib ka nõustajatele, ehk isikutele, kellele on seaduses ette nähtud korras antud konsulendi kutse.

Põllumajandusamet teeb järel valvet

Põllumajandusametil on õigus tunnistada taimekaitsetunnistus kehtetuks, kui isik on korduvalt rikkunud taimekaitseseaduse või selle alusel antud õigusaktiga kehtestatud taimekaitsevahendi pakendi, märgistuse, turustamise või kasutamise nõudeid või jätnud korduvalt järelevalve käigus avastatud puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks kõrvaldamata või kui nõustaja on andnud korduvalt eksitavaid või ebaseaduslikke nõuandeid

Seega on taimekaitsetunnistus võimalik tunnistada kehtetuks näiteks ka juhul, kui isik eirab isikukaitsevahendite kasutamise nõuet taimekaitsevahendiga töötamise ajal, mis võib olla kahjulik  tema tervisele. Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2009. aastal läbi viidud uuringust selgus, et mittepõllumajandusliku kasutamine puhul ehk trammi-, raud- ja maanteede, spordiväljakute jt avalike kohtade hoolduses ning haljastuses kasutatakse isikukaitsevahenditest taimekaitsetööde läbiviimisel kõige enam kaitseprille, kemikaalikindlaid kindaid ja respiraatorit (2/3 kasutajatest; 83%). Üle poole kasutajatest (53%) kannab taimekaitsetöö tegemisel tavalist tööriietust ja peakatet, kaitseülikonda riietab end vaid 45% kasutajatest.

Järelevalve käigus tuvastatud enamlevinud eksimusteks on osutunud taimekaitsevahendi ohutu kasutamise nõuete eiramine, taimekaitsevahendi arvestuse kohustusest mitte kinni pidamine ja taimekaitseseadme tehnilise kontrolli läbimata jätmine.

Taimekaitsetunnistuse väljastab endiselt Põllumajandusamet taimekaitsekoolituse läbinud isikule ja see kehtib viis aastat.

Taimekaitsekoolitusi korraldavad Põllumajandusameti heakskiidetud taimekaitsekoolituse programmi alusel täiskasvanute koolitusasutused täiskasvanute koolituse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ja taimekaitseseaduse nõuete kohaselt. Põllumajandusametile teadaolevate tulevaste koolituste info on avaldatud meie ameti kodulehel: http://www.pma.agri.ee/

Arvestama peab integreeritud taimekaitse põhimõtteid

Lisaks muutunud taimekaitse tunnistuse kohustusele sätestab taimekaitseseaduse § 78 lõige 1 teine lause käesolevast aastast jõustuva uue kohustusena, et professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Oluline roll nii Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks antud õigusaktide kui taimekaitseseaduse eesmärkide saavutamisel on integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimisel. Integreeritud taimekaitse (edaspidi ITK) on keskkonda säästev ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. Enamlevinud ITK põhimõtted on:

• haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamine, kasutades sertifitseeritud seemneid;

• tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus;

• hea agrotehnika: mulla vee- ja õhurežiimi reguleerimine, mullaharimine, tasakaalustatud väetamine ja muud agrotehnilised võtted, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ning ühtlasi tõstavad nende vastupanu- ja konkurentsivõimet haiguste, kahjurite ning umbrohtude suhtes;

• taimekahjustajate tõrje aktiivsete, s.o eelkõige keemiliste ja bioloogiliste võtetega;

• abinõude rakendamine, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid.

Nagu näha, on nendes taimekahjustajate tõrje põhimõtetes  peatähelepanu asetatud ennetavatele ja agrotehnilistele võtetele ning abinõudele. Kuigi ka kaasaegsete keemiliste taimekaitsevahendite nõuetekohasel kasutamisel on lubamatud ohud minimeeritud, tuleb toidu, sööda ning keskkonna saastamise ja inimese tervise riskide vältimiseks siiski vajadusel kohaldada ka ITK põhimõtteid. Kuna ITK põhimõtted Euroopa Liidu seadusandluses ei ole kehtestatud standardina, nagu algselt planeeritud, võimaldab see kirjeldatud abinõude paindlikumat kohaldamist arvestades seal hulgas kasvatatavaid kultuure, kohalikke tingimusi, tegevusvaldkonda jne. Teisisõnu otsustab professionaalne kasutaja kasutatava taimekaitsemeetme valiku üle lähtuvalt tegelikust olukorrast. Kui ITK ennetavad meetmed ei andnud soovitud tulemusi, rakendatakse täiendavalt keemilisi või mehhaanilisi tõrjemeetmeid.

Olulise aspektina ITK põhimõtete rakendamisel saab välja tuua, et taimekaitsevahendit kasutataks õigel ajal ja optimaalselt ehk piisavas koguses maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks. Taimekaitsevahendite tootja poolt soovitatavad kulunormid on arvestatud alati kõige keerulisema ning raskema olukorra lahendamiseks enim komplitseeritud tingimustes. Seega peaks neid sageli olema võimalik vähendada, ilma et tulemused (efektiivsus) oluliselt halveneks. Teisalt ei pruugi reaalselt põllul esinev taimekahjustaja teatud kultuurtaimede kasvufaasis või väiksema arvukuse puhul üldse taimekaitsetööde läbiviimist nõuda.

Lisainformatsiooni integreeritud taimekaitsest saab Põllmajandusministeeriumi veebilehelt.

Muutumas on ka kemikaalide sh taimekaitsevahendite märgistus.

Kuigi täna turule lubatud tooted peavad olema uue (CLP) märgistuse kohaselt märgistatud hiljemalt 1. juulist 2017, on juba mitmed taimekaitsevahendite tootjad kasutusele võtmas uut märgistust. See võib esialgu tekitada segadust harjumuspäraste piktogrammide, riski ning hoiatuslausetega harjunud taimekaitsevahendite kasutajates. Selleks, et oleks lihtsam uuest märgistusest aru saada, oleme taimekaitsevahenditel kasutatavad CLP märgistuse kohased ohu- ja hoiatuslaused avaldanud oma veebilehel. Kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta saab lisainfot Terviseameti veebilehelt.

 

Autor: Jan-Roland Raukas

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960