20. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa.

Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind (koos maksudega) oli 2013. aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest ta maksab seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Vastavalt küsitlusmetoodikale hindasid rendilevõtjad rahaliseks ka rendileandjale tehtud mitterahalised maksed või teenused.

Põllumaa hektari keskmine rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Samas renditakse põllumajandusmaad väga erineva hinnaga. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20–50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3% põllumajandusmaa eest. Kõigi puhul, kes jätsid uuringus rendihinnad märkimata, on arvestatud, et rendikulud on samasuguse struktuuriga nagu rendikulusid näidanud majapidamistel.

Põllumajanduskultuuride ja -loomade andmete alusel arvutab Statistikaamet majapidamise hinnangulise põllumajanduse kogutoodangu väärtuse ehk standardtoodangu. Uuringu tulemustest nähtub, et suuremad majapidamised maksavad keskmisest kõrgemat rendihinda. Kui alla 8000 eurose standardtoodanguga majapidamistel on hektari keskmine rendihind 19 eurot, siis üle 100 000 eurose standardtoodanguga majapidamised maksavad hektari eest keskmiselt 43 eurot.

Uuringu käigus kogutud märkustest on näha, et väiksemad majapidamised rendivad sagedamini maid sugulastelt ja tuttavatelt, mis on soodsam (või isegi tasuta) ja nende rendihinnad on madalamad. Samas suurematel majapidamistel ainult sugulaste ja tuttavate ning muudest soodsa hinnaga maadest ei jätku ning vajadusel ollakse nõus maa eest ka kõrgemat rendihinda maksma.

Nüüdseks on peaaegu kogu kasutatav põllumajandusmaa registreeritud PRIAs ja sellele saadakse toetusi. Kui varasematel aastatel lõpetasid väikesed majapidamised tegevuse ja andsid maad rendile, siis nüüd on paljud maaomanikud otsustanud ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. 2013. aastal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, neist üle viiendiku oli nö hooldusniitjaid. Seega võib väita, et maa rendihind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.

KÜSITLUS: Kuidas muutuvad põllumaade rendihinnad lähitulevikus?

Aivo Johanson, Lõuna-Eesti Erametsa OÜ ostujuht

Meie rendime enda ja meie klientide põllumaid hinnaga 60-120 eurot hektar. Iga põllumassiiviga on põllumeestega eraldi kokkulepe. Kuna viimasel ajal on põllumaade hinnad palju tõusnud (2000-3300 eurot hektar), siis tundub rendihuvi olevat suur.

Rendihindade suured hinnaerinevused on tingitud sellest, et paljud rendilepingud on sõlmitud aastaid tagasi ja maaomanikud ei ole vaevaks võtnud nende uuendamist. Mõistlik põllumaa rent lähitulevikus oleks 80 eurot hektar - seda on korralikud põllumehed nõus maksma ja nad saavad sellega hästi hakkama.

Samas on kasutusel palju põllumaad, kus maaomanik ei saa midagi. Põlde haritakse maaomaniku teadmata. Üldjuhul ei ole ka maaomanik ise asja vastu huvi tundnud.

Kokkuvõttes sõltub rendihind enamasti maaomanikust, palju ta renti oskab küsida. Põllumeeste vahel tundub konkurents olevat tugev. Meil on muidugi kogemus põllumaade rendiga Lõuna-Eestis, näiteks Läänemaal võivad rendihinnad hoopis teised olla.

Tormi Tamm, OÜ Landeker juhatuse liige

Põllumajandusmaa rendi pakkumiste kohta ma infot ei oma. Meie püüame rendile anda enda põllukinnistuid. Kuidas teised põlluomanikud käituvad, seda mina ei tea. Nõudlus on pigem suurenenud, ikka helistatakse ja küsitakse, kas meil ei ole midagi rendile anda.

Rendihinnad on tõusmas See on seotud põllumaa ostuhinna olulise suurenemise ja ka põlluomanike ootustega põllumajandustoetuste kasvule. Me ei aja nö viimast senti taga, oluline on, et maa oleks kasutuses ja seeläbi selle väärtus tõuseks. Kui varasematel aegadel küsisime renti ligikaudu 30-35 eurot ha kohta, siis viimased lepingud oleme sõlminud 60eurot/ha tasemel. Tean, et paljud maaomanikud on sidunud rendihinna üldpindala toetuse suurusega. Eelmisel aastal oli see ca 109 eurot/ha ja sellest tahetakse 50-70% rendihinnaks.

Meie sõlmime enda lepingud perioodiga viieks aastaks ja fikseerime hinna samuti selleks ajaks. Meile kuulub 1570 ha põllumajandusmaad, millest rendile oleme andnud ligikaudu kaks kolmandikku. Ülejäänud kolmandik kujutab endast väikeseid maatükke teistest põllumassiividest eraldi, mida on tootjal ebamugav ja -otstarbekas kasutusse võtta.

Suured rendihinna erinevused on tingitud mitmetest asjadest. Paljudes piirkondades on üks monopoolne põllumajandustootja, kes ei maksa lihtsalt rohkem, kui talle sobib. Kellelegi teisele ka pakkuda ei ole. Teises kohas on rentnike vahel kõva konkurents ja rendihinnad ka suuremad. Suurte massiviide sees olevate ja tootmishoonete läheduses asuvate põlumaade rendihind on reeglina suurem, kui eraldi asuvatel kinnistutel.

Autor: Andres Klaus, Eve Valdvee