Autor: Indrek Kald • 21. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meile on arusaamatu on 21. veebruari Päevalehes ilmunud artikkel, kus väidetakse, et  rahandusminister oli hämmingus, kui nägi sellist maaelu arengukava. Miks osales siis MAK-i aruteludel rahandusministeeriumi esindaja?

Täiesti kohatu on meie arvates aga rahandusministri poolt maaelu arengukava vastandamine laste huvitegevuseks vajatava rahaga. Nagu ta Päevalehes väidab on üks rakendus õilis ja teine mitte. Sama absurdne oleks ju väita, et rahandusministri palk ei ole õilis.

Põllumajandusministeerium on koos teiste riigiasutuste ning põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonidega kaks aastat tegelenud maaelu arengukava (MAK) koostamise ning huvigruppe rahuldavate lahenduste otsimisega. Selles töös osales ka rahandusministeerium asekantsleri tasemel. Kindlasti pole olemas varianti, mis kõiki osapooli täielikult rahuldaks, kuid lõpuks jõuti siiski lahendusteni, mis oleks meie arvates võimaldanud MAK-i vabariigi valitsuses kinnitada ning Euroopa Komisjonile saata.

Mõistes riigieelarve pingelisust ning teiste valdkondade rahavajadusi, on sellised kaasrahastamise vähendamise nõuded meie arvates tehtud põllumajanduse- ja maaelu valdkonda tundmata ning tagajärgedega arvestamata. Rahandusministeeriumi nõude realiseerumisel väheneks oluliselt maaelu, keskkonnahoidu ja loomade heaolu toetavate meetmete maht võrreldes eelmise finantseerimis-perioodiga (2007-2013), mil kaasrahastamine toimus 25 % ulatuses.

Kes siis veel, kui mitte rahandusministeerium peaks teadma, et me ei ela kinnises ruumis ning iga valdkonna saatus, eriti ettevõtluses, sõltub suuresti ka sellest, millistes tingimustes on see võrreldes naabrite ja muu maailma sama valdkonnaga.

Läti Vabariigi rahanduse korrastamisel ja eelarve tasakaalu viimise võimaluste otsimisel oli IMF seisukohal, et praktiliselt ainuke koht, mida eelarves vähendada ei tohi, on põllumajandus ja maaelu. Erinevalt Eestist leidis Läti üleminekutoetusteks Euroopa Liidu poolt lubatud määras siseriiklikud vahendid  aastaks 2014 ning kavandab neid maksta ka edaspidi. Maaelu arengukava on Lätis otsustatud kaasrahastada 32 protsendiga. Meie teine naaber Soome on otsustanud maaelu arengukava omalt poolt rahastada ligi 70 protsendiga.

Sellel taustal tundub rahandusministeeriumi nõue vähendada maaelu arengukava Eestipoolset kaasrahastust 25 protsendilt 15-le niigi langustrendides oleva Eesti maaelu hävitamisena.

Väidetavalt on riigieelarve kehva täitumise üheks peamiseks põhjuseks ekspordi vähenemine. Põllumajandus on üks väheseid valdkondi, mille eksport eelmisel aastal oluliselt kasvas ning see tendents pole ka käesoleval aastal muutunud. Rahandusminister on otsustanud millegipärast seda ekspordiallikat nõrgestada.

Mittepõllumajanduslikes valdkondades on maaelu arengukava suunatud eelkõige maapiirkondades ise toimetulemisele ning abituse vähendamisele. Miks on aastaid sellist suunda pooldanud isikud otsustanud nüüd sellest loobuda?

Eesti Põllumeeste Keskliit ei poolda radikaalseid meetmeid, mida mitmete riikide põllumehed ja maainimesed kasutavad oma eksistentsi eest võitlemisel. Antud juhul on aga tegemist kohtlemisega, mille jätkumisel ei saa välistada sarnaseid aktsioone.