Autor: Ketlin Rauk • 21. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kahju, et seni täielikult eesti keeles toimunud õpe on tänu toimunud haridusereformidele peale sundinud ingliskeelse õppe tasulistele tudengitele," ütles Tiirats. "Minu arust tähendab see ikkagi sisuliselt, et eestikeelse õppe osa lähitulevikus paratamatult väheneb ka tasuta õppes." Ta lisas, et kindlasti lihtsustab selline õppekeele muutus tulevikus veelgi meie endi lõpetajate välismaale tööle minekut ja mitte kodumaale jäämist.

Noorte tööleasumise juures on Tiiratsi sõnul probleemiks ettevõtjad, kes ei arvesta ja ei oska näha toodagu numbrite taga, kui oluline on loomaarsti panus jätkusuutlikus loomakasvatuses. "See jääb suurte investeeringute juures märkamatuks," leidis Tiirats. "Ka noores loomaarstis nähakse spetsialisti, kes on lõpetamisejärgselt kohe võimeline farmis üle võtma seemendaja, sõravärkija, ravitöö, tõuaretuse, söötmise jm küsimused." Tiirats kinnitas, et selline multifunktsionaalsuse ootus loomaarstilt ei ole jätkusuutlik lähenemine. "Vanematel loomaarstidel, kes oskavad ja suudavad, hakkab aeg ja jaks otsa saama ning noored lihtsalt ei ole tänapäeval selliseks katsumuseks ja väljakutseks võimelised ja miks nad peaksidki… ?" rääkis ta.

Tiirats uskus, et ettevõtted on tõenäoliselt valmis võtma praktikante, kuid kindlasti on küsimuseks, eriti pikema praktika juures, praktikandi enda kulud, et olla praktikal. Lisaks praktikandi juhendamisega seotud kulud, ka juhendajast loomaarsti ajakulu.

Küsimusele, miks lahkuvad paljud veterinaararstid Soome, vastab Tiirats, et kui noor loomaarst näeb, millise töömahuga ta peab toime tulema ja millise palga eest, siis ei ole midagi imestada. "Noore ja vallalise loomaarstina töötaksin ka mina praegu Soomes või kuskil mujal," on ta kindel.

Ettevõtjad pelgavad algajat loomaarsti

Veterinaararst Vladimir Harkovski nimetab veterinaaria põhilise probleemina koolilõpetanute ja ettevõtjate vahelist suhtlust.

Ettevõtjad ei taha võtta endale vastutust, mida toob kaasa algaja loomaarsti töölevõtmine. "Noortel on töökohtadega päris raske," kinnitas Harkovski. "Kõik tahavad staažikust ja praktilisi oskusi, mida äsja koolilõpetanutel pole aga kusagilt võtta."

Ta rääkis, et tööleasujatelt eeldatakse näiteks kunstseemendamise oskust. "Kui ei oska, öeldakse, et mine õpi veel - aga kus sa niimoodi õpid, et oskad korrapealt kõike teha ja oled spetsialist valmis," oli Harkovski nõutu.

Soome tööle asumise on aga tema sõnul tinginud eelkõige tohutud palgaerinevused. Harkovski lisas, et koolilõpetanutel on ka võimalus Veterinaarkeskuse korraldatud konkurssi alusel kandideerida volitatud loomaarstideks.