Autor: Siim Kaevats • 3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sümboolne 5% käibemaks tooks 500 000 tarbija pealt kümne aasta jooksul 1000 euro suuruse ostukorvi puhul aastas riigikassasse 2,5 korda rohkem rohkem maksutulu ehk 250 miljonit käibemaksu müügitulult kui 50 tuhande tarbija ja 20% käibemaksu korral ehk 100 miljonit käibemaksu müügitulult.

Mahe- ehk ökotoit on tervislikum, kvaliteetsem, puhtam, vitamiinirikkam, maitsvam ja usaldusväärsem, kuid oluliselt kallim. Sellepärast pole enamik meist oma senist toidukorvi mahetoiduainetega asendanud. Ent kui inimene teab selgelt, miks ja mille eest ta peab rohkem tasuma, siis on ta nõus seda tegema. Ostueelistused ja tarbimisharjumused kujunevad peamiselt nelja põhiteguri mõjul – hind, bränd, maitse, väärtus. Neile saab lisada kodumaisusse, mida võiks toetada maksumäära alandamine. Siis kujuneb toidukorv umbes 15% soodsamaks. Ja kui riik toetab mahepõllumajandust käibemaksumäära langetamisega, siis tekib minul kui tarbijal samuti kohustus oma panus anda.

Eestil on harukordne võimalus olla esimene riik Euroopa Liidus, mis sätestab mahetoidu propageerimiseks 5% käibemaksumäära. Usun, et varem või hiljem ühineksid selle muudatusega ka kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Et igaühel oleks siht silme ees, võiksime seada ühise eesmärgi vahetada järgmise kahe aasta jooksul toidukorv välja mahetoiduainete vastu.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.