Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti päritolu puu- ja köögivilja poeletile jõudmine eeldab tõhusat investeerimistuge aiandussektorile

Homme, 20. märtsil algusega kell 11 toimub Räpina Aianduskoolis EPKK Aiandusfoorum 2014.

„Rõõm on tõdeda, et aastaga on tootjad algatanud aianduse arengukava väljatöötamise, mis saab lõpliku vormi ja sisu loodetavasti veel sel kevadel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp. Praegu jätkuvad aianduse arengukava töökohtumised, et kaardistada vajalikud tegevused, mis aitaksid Eesti aiandustootjatel tagada siinsete elanike isevarustatuse aiandussaadustega.

Praegu on värskete puuviljade ja marjadega isevarustatuse tase Eestis väga madal, jäädes alla 10% siseturu tarbimisest. Köögiviljaga isevarustatuse tase on küll palju kõrgem, kuid mitme köögiviljakultuuri kasvupinnad on oluliselt langenud ning viimaste andmete kohaselt toodame vaid alla 60% Eesti köögivilja tarbimise mahust.

„Paljud aianduse arengukava eesmärgid saab täita vaid juhul, kui senised lubadused peavad ning seni suurema tähelepanuta jäänud aiandus ka uue maaelu arengukava eelarvest osa saab. Seda on aianduse jätkusuutlikkuse tagamiseks läbi investeeringute hädasti vaja,“ lisas Külasepp.

„Uue maaelu arengukava 2014-2020 meetmete väljatöötamine on üldjoontes lõppenud, kuid segadused nende riigipoolse kaasrahastamise määra üle tekitavad ebakindlust, kas arengukava suudab piisavalt panustada Eesti aiandussektori toetamisse. Vajame uuelt valitsuselt kiireid otsuseid, mis tagaksid maaelu arengukava rahastamise põllumajandusministeeriumi poolt kavandatud mahus ning lubaksid lähiajal avada meetmed aiandussektori arendamiseks ning Eesti isevarustatuse parandamiseks puu- ja köögiviljadega,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Aiandussektori üheks arengupiduriks on kujunenud ka vähene ühistegevus ning Euroopa Liidus üldiselt laialt levinud tootjaorganisatsioonide puudumine Eestis. Foorumil teeb ettekande arengutest EL aiasaaduste turul, Poola tootjaorganisatsioonidest ja köögivilja ühistulisest turustamisest Poola aiandustootjate organisatsiooni esindaja Rafal Szelezniak. Arenguid Läti puuviljade ühistulisest turustamisest tutvustab lätlaste eduka tootjaorganisatsiooni Zelta Abele LPKS esindaja Gints Neimanis.

Foorumil räägitakse veel maheköögiviljatootmisest, arengutest meie marjakasvatuses ja uuringutest tootmisaedades, kartuli sordivalikust ja saakidest, marjakultuuride ja seente kasvatamisest ja turustamisest. Et foorum toimub Räpinas, siis saab tähelepanu ka tänavu 90. juubelit tähistav Räpina Aianduskool.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960