Edukate talunike taimelava

MTÜ Eesti Noortalunike seast on kasvanud välja mitmed tuntud talupidajaid, kelle toodang kogub tuntust ja pälvib tähelepanu.

„Noortaluniku mõiste on lai – täna on seltsis üle 40aastaseid, neid, kes on olnud talupidajad pikki aastaid, neid, kel talu veel ei ole, vaid alles õpivad. Kõik, kes tunnevad end noorena ja tahavad noori maastikul näha, on teretulnud,“ ütles 1998. aastal asutatud ja tänaseks ligi 90 talunikku koondava seltsi esimees Ivo Eenpalu.

Ka valdkonniti koondatakse väga erinevat seltskonda: on intensiivtootjaid ja mahetootjaid, piima- ja  teraviljakasvatajaid, mesinikke, ka neid, kes ise oma toodangut väärindavad. Nende hulgas on Eesti suurima kitsekasvanduse pidaja Martin Repinski ja hiljuti aasta parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Jane Mättik.

Seltsi tegevuses on kaks peamist suunda. Esimene hõlmab liikmetele õppereiside ja koolituste korraldamist, PRIA ja ministeeriumi uudiste edastamist liikmetele ja mitteformaalsete nõuannete vahetamist liikmeskonna seas. Teine suund on töögruppides ja organisatsioonides osalemine ja liikmete huvide esindamine. Selts on aktiivselt kaasa löönud uue maaelu arengukava (MAK) koostamisel, samuti osaleb seltsi esindaja lõppema hakkava MAKi seirekomisjonis.

Kitsekasvataja Martin Repinski sõnul jagatakse seltsi listis väga palju kasulikku infot, mida muidu ei saaks kätte või peaks otsima. Õppepäevad ei ole mitte ainult teadmiste omandamiseks, vaid võimaldavad ka omavahel suhelda ja probleeme arutada. „Farmis või põllul töötades on väga vähe suhtlemist, kuid seltsis me tunneme, et ei ole üksi. Koostöötunne on väga tähtis,“ rõhutas Repinski.

Oluline on kaasa rääkida

Täna hindab Ivo Eenpalu noortalunike seltsi tööd tulemuslikuks, sest nende sõna on võetud kuulda. Näitena toob ta noore talupidaja toetuse loomises ja arendamises kaasa rääkimise. „Selle toetuse ellukutsumise eel oli põllumajanduse maine nii halb ja keegi ei kujutanud ette, kust need noored talupidajad võiksid tulla,“ rääkis Eenpalu. „Pika peale tuli neid järjest juurde ja täna ei sea enam keegi selle toetuse vajadust kahtluse alla.“

Martin Repinski sõnul on oluline rääkida oma valdkonna arendamisel kaasa. „Kui midagi läheb valesti, siis saad öelda, et sa tegutsesid õige asja nimel. Kui oled lasknud teistel enda eest otsustada, on pärast natuke imelik protestida,“ sõnas Repinski, kes lööb kaasa ministeeriumi juurde moodustatud tarneahela ja mahetalunike töögrupis. Lisaks noortalunike seltsile on Martin Repinski ka Eesti Kitsekasvatajate Liidu asutaja ja Eesti Piimakäitlemistalude Liidu juhatuse liige.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vahepealne mõõn põllumajanduses, kui noored ei tahtnud selle poole vaadatagi, on nüüd möödas. „Kui mina 1990ndate keskel alustasin, siis ei olnud raha ja ei paistnud seda ka, aga valdkond oli põnev,“ meenutas Eenpalu. Tema esimene põld, millel ta pärast kooli hobi korras teravilja kasvatas, ei olnud 4 hektaritki. Tänaseks on tal üle 600 hektari põldu, kus kasvab lisaks teraviljale ka raps.

„Alguses ei olnud midagi. Ei olnud raha ja seda ei olnud ka kusagilt laenata,“ meenutas Eenpalu .“20 aastaga on palju muutunud ja muutustele on kaasa aidanud Euroopa Liiduga liitumine. Toetustega on palju järgi aidatud. Ei hakkaks võrdlemagi tänast olukorda, see on teine maailm.“

Töö tõi tunnustuse

Noortalunike hulgas Eenpalule loobujaid ei meenu. Paljudel tekib aeg-ajalt probleeme, kuid need õpetavad ja neist saadakse üle. „Lõpetajaid ja käegalööjaid ei ole, kõik on hingega põllumehed – näed vaeva, läheb paremaks,“ ütles Eenpalu.

Nagu selle kinnituseks kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus vabariigi aastapäeva eel Eesti parimaks lihaveisekasvatajaks noortalunike seltsi juhatuse liikme Jane Mättiku, kes lisaks noortalunike seltsile on ka lihaveisekasvatajate seltsi juhatuses. Noortaluniku toetuse äriplaani kirjutamisest on tal möödunud viis aastat ja tänaseks on tal majanduslikult toimiv ja tunnustatud talu. Tiitli omistamisel saigi määravaks talu kiire areng, uue tehnika soetamine, tõuaretustöö, loomade müügi tulemused ja aktiivne kaasalöömine sektori arengus.

„Kui tegeled sellega, mis meeldib, siis annab see boonusenergiat,“ selgitas Mättik. „Kui midagi ei tee, jääd ka infost kõrvale, seepärast tuleb jõuda.“

Seltside liikmetele paneb ta südamele olla aktiivsem ja võtta rohkem sõna. „Suur osa on vaikivaid liikmeid, kes maksavad küll liikmemaksu, kuid kellest midagi ei kuule. Aktiivsus mõjuks sektori arengule paremini,“ tõdes ta.

TASUB TEADA Liituda saab Facebooki kaudu

• Noortalunikud kogunevad kord aastas üldkoosolekule, samuti kohtutakse Maamessi ajal ja õppereisidel.

• Õppereisid toimuvad 2-3 korda aastas 20-30liikmelistele gruppidele. Eelmisel aastal käidi Šotimaal lihaveisekasvatust õppimas ja Hispaanias aiandusega tutvumas. Sel aastal tuleb teraviljareis Leetu ja teine Vahemere kanti. Need reisid on väga populaarsed ja kohad broneeritakse ühe õhtuga.

• Noortalunike seltsiga saab liituda Facebooki kaudu. Seal on liitumisavalduse link. Avaldus tuleb ära saata ning oodata, kui keegi juhatusest võtab liikmekssoovijaga ühendust.

• Noortalunike ühenduse aastamaks on 25 eurot.

TAUST MTÜ Eesti Noortalunikud

• Asutati 18. juulil 1998 Põltsamaa Põllutöökoolis

• Suurimad kordaminekud:

- Nooretoetus

- MAK meetmete lisasoodustused noortele

- põllumajanduse maine parandamine noorte seas

* Õppereisid:

2011. Saksamaa

2012. Austria, Itaalia, Iirimaa,

2013. Sotimaa, Hispaania

2014. Leedu, Sitsiilia

Allikas: Ivo Eenpalu

 

Osale arutelus

  • Merike Lees

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised